Juhtkiri: oluline on vastutus

Kohalike omavalitsuste volikogude valimised 2017 Foto: Johan Laiv

Valimised lähenevad. Isegi pilku kalendrisse heitmata annavad sellest tunnistust teatavad märgid, mis korduvad valimistest valimistesse, olgu need siis kohalikud või riigikogu valimised. Vohab populism, võitlus meediaväljal ägeneb, vanade poliitiliste projektide kõrval kerkivad esile uued. Nii ka sedapuhku.

Loomulikult pälvib enim tähelepanu see, mis toimub Eesti kõige suuremas omavalitsuses, Tallinnas. Linnapeatoolil on 2001. aastast alates istunud kas Edgar Savisaar või tema erinevad dublandid, kelle ülesandeks on hoida tooli seni, kuni Savisaar on mingil põhjusel pidanud istuma mõnel teisel mööbliesemel, kas siis ministritoolil või kohtupingis. Kuna tänase seisuga sel viimasel, siis avaneb esimest korda võimalus ka toolidublandil täisväärtusliku kandidaadina valimistele minna.

Tallinna linnapeaks pürgijate puhul on räägitud sellest, et ega õigupoolest keegi neist hästi selleks ei kõlba. Kes on oma poliitiku renomeed minevikus pöördumatult kahjustanud, kes vastutustundetu demagoog, kes poliitikuna tühine ja samasugune ka isiksusena. Ning ka kedagi paremat silmapiiril pole.

Samas jäävadki tugevad ja isiksusena silmapaistvad poliitilised liidrid demokraatlikes maades pigem möödunud sajandisse. Aeg-ajalt võib kuulda õhkamist, kuidas maailmas läheks tarvis uut Ronald Reaganit või Margaret Thatcherit, meil Eestis aga uut Lennart Merit. Samas pole ajad enam need, mis üks inimpõlv tagasi. Isikute asemel on meeskonnad, mis koosnevad hulgast professionaalsetest poliitikutest, kes võidu korral valimistel asuvad oma poliitilist programmi teostama.

Muidugi eeldusel, et üldse eksisteerib nägemus sellest, kuidas terve riik või osa sellest peaks arenema. Paraku eksisteerib meil ka arvestatav segment valijaid, kellele imponeerivadki populistlikud lubadused, variseridest poliitik-näitlejad ja sõgedad kaikamehed.

Üldjoontes koosneb poliitika kolmest komponendist: võitlusest võimu eest, selle hoidmisest ja selle kasutamisest. Kuid mis on kõige olulisem ja mida poliitikud ei tohi ära unustada, on see, et kõigi nende kolme etapiga kaasneb vastutus. Ilma vastutuseta hakkavad ükskõik millised institutsioonid degradeeruma. Samas ei lasu vastutus ainult poliitikutel, erakondadel ja valimisliitudel, vaid ka valijatel, kelle ülesanne on nende nägemusi kaaluda ja valik teha.

Vastutus on üks olulisemaid märksõnu, mida enne sügisesi kohalikke valimisi meelde tuletada. Teatavasti on Eestis käimas haldusreform, mille tulemusel muutumas senised piirid ning kaardile tekkimas uusi omavalitsusüksusi. Vähemalt teoorias peaksid suuremad omavalitsused tähendama ka suuremat vastutust kõigile, kes poliitilistest protsessidest osa võtavad.