Oliver Liidemann: vaja on trammiliini Vabaduse väljakult Viimsisse

Oliver Liidemann, Viimsi abivallavanem Foto: Keskerakond

Koos Viimsi elanike arvuga kasvavad transpordiprobleemid, mille lahendamiseks soovitab Viimsi abivallavanem Oliver Liidemann rajada trammiliini Tallinnast Viimsisse.

Viimsi kuulub kuldse ringi valdade hulka. Kuldne ring tähendab seda, selle piirkonna inimesed naudivad Tallinna lähivallaks olemise voorusi. Viimsis on ametlikult 19 500 elanikku, mitteametlikult 23 000, sealjuures on 70–75 protsenti elanikest seotud Tallinnaga ja see ei paista muutuvat, lähikümnendil kohe kindlasti. Viimsis käiakse magamas, aga tööpäevadel on kolmandik-kaks elanikest väljas.

Viimsil pole hoolikalt kujundatud linnasüdant, sest kunagi on vallajuhid teinud planeeringute osas valesid otsuseid. Arendajate surve ehitada igale vabale kohale üha kõrgemaid korterelumuid on ka praegu väga tugev. Arendaja soovib oma maatükist võtta maksimumi ning teda tihti ei huvita, kuidas autode voog, lasteaia- ja koolikohtade järjekorrad kasvavad. Kui Viimsi lubaks lähiajal ehitada veel näiteks 2000 uut korterit, ulatuks hommikune ummik Tallinna kesklinnast juba Viimsi keskuseni, mitte Pirita sillani.

See, et meil on veel aastakümnetetagusest ajast säilinud ühistranspordisüsteem Tallinnaga, on meie suur eelis (võrreldes teiste kuldse ringi valdadega). Viimsi kogemus näitab, et ka ühistranspordirajad töötavad hästi, muu hulgas on edukalt tööle hakanud ka «pargi ja reisi» süsteem Pirital.

Aga pudelikaelad Tallinna ümbrusse on jäänud: Haabersti ristmik, lennujaama ristmik ja meie poolt Russalka ristmik. Kusjuures neid ristmikke ummistavad just kuldse ringi valdade, mitte Tallinna elanikud. Kuid ristmikuehitused maksab kinni Tallinn. Kui Tallinn ehitab Haabersti ristmiku, siis ta ehitab selle keilakatele ja Tabasalu elanikele, aga nende maksud lähevad kuldse ringi valdadesse.

Mida vähem kuldse ringi inimestest Tallinna autoga sõidab, seda parem. Minu ettepanek on, et teeme Tallinnas kesklinnast trammitee Viimsisse. Juba Eesti ajal räägiti trammiteest Piritale Lillepi pargini (Pirita Selveri kõrval) – teeme selle lõpuks teoks.

Viimsi vald üksi ehitusega hakkama ei saa – kogu projekti suurusjärk on tõenäoliselt 30–40 miljonit eurot. Koos Tallinnaga võib see olla teostatav, kuid Tallinna küsimus on samuti, et miks siia suunda, kui meil on Lasnamäe, Õismäe asumid suuremad. Praegune valitsus taastab rongiühendusi ja kui mõelda, et Viimsi kandis elab ligikaudu 50 000 elanikku – miks mitte teha selline projekt teoks riigi toetusega?!

Kui saaksime sellele marsruudile trammi, poleks meil vaja ei busse ega autosid. Olen kindel, et suur osa viimsilasi kasutaks seda võimalust tööle pääsemiseks. Tallinna tegevlinnapea tuli välja ideega, et bussirajad oleksid nii-öelda eraldatud ehk rahvakeeli «vannis». See idee on samuti hea, kuid mõni miinus minu arvates siiski on. Betoonvann on kole ega sobi keskkonda. Mõelge nüüd sellist vanni Pirita teele või kuhugi mujale? Ei sobi! Ning koos ääristega vajab see rohkem ruumi kui praegused teed või trammi rada!

Inimesed on erinevad – ühele meeldivad bussid, minule aga sümpatiseerivad trammid. Jah, buss on soodsam, kuid bussil on aega veel minna, et olla rohelisem ja isesõitvam. Uued trammid saab panna ise sõitma, energiat tagasi tootma. Trammi saab panna kulgema täitsa eraldi rajale Kadriorust kuni Merivälja Aia teeni. Sealt edasi on praegu keeruline ära mahutada trammirada kuni Noa restoranini. See võib tähendada mere arvelt juurde ehitamist ning osa elamutelt siilude äralõikeid/ostmisi.

Küsimus on muidugi, miks peaks Tallinn Viimsi probleeme lahendama? Ummikud on siiski ka Tallinna probleem. Ning Viimsil on palju pakkuda ka tallinlastele. Mitte ainult kino ja spaa, vaid ka uskumatult ägedad saared, alates Naissaarest ja lõpetades Keriga, ning väga kaunis roheline elukeskkond.