Lampedusa saarele saabub iga päev sadu illegaalseid immigrante. FOTO: SCANPIX

Selleks, et Põhja-Aafrikas revolutsioonid puhkevad ja nii kiiresti üle regiooni ja Lähis-Itta kanduvad, ei olnud valmis keegi. Samas ei tohiks olla üllatus, et sedavõrd pöördeliste sündmustega kaasnevad rängad humanitaarkriisid.


Vaadates Itaalia tegutsemist viimase kolme kuu jooksul peamiselt Tuneesiast, kuid nüüd ka Liibüast tulevate sisserändajatega, tekib küsimus, mis õigupoolest on Silvio Berlusconi valitsuse eesmärk. Kas astuda mõistlikke samme migrantide voolu peatamiseks või lükata solvunult probleem teiste ELi riikide (loe: Prantsusmaa) õlule?

Muidugi tuleb aru saada, et Itaalia ja vähemal määral Malta jäävad Põhja-Aafrikast tulevate migrantide teele esimesena. ELi seaduste järgi on vastuvõtjamaa kohustus sõja, tagakiusamise või muude õigustatud põhjustel kodumaalt põgenenud pagulastele varjupaika anda.

Kas eeskätt majanduslikel põhjustel Euroopasse tulevad ja lõtva piirikontrolli ära kasutavad tuneeslased vastavad nendele «õigetele» tingimustele, pole samas sugugi selge. Ometi teatas Rooma eelmisel nädalal, et kavatseb anda 20 000 Lampedusa saarel maabunud  migrandile pooleaastase elamisloa. Kuna Itaalia on osa Schengeni alast, tähendab see, et elamisloa saanud migrantidel on seaduslik voli riigist lahkuda ja piirideta Euroopas ringi rännata. Samas on täiesti seaduslik ka Prantsusmaa otsus hakata kontrollima Itaalia piiri ääres reisijate dokumente, sest kehtiva isikutunnistuse ja piisava rahata migrandid on Prantsuse võimudel õigus Itaaliasse tagasi saata. Sadade tuneeslastega ongi niimoodi juba juhtunud.

Need kuni 30 000 migranti, kes tänavu Põhja-Aafrikast Itaaliasse on tulnud, pole Itaalia ja Euroopa suurriikide mõistes sugugi mingi müstiliselt suur arv. Näiteks Saksamaa võttis eelmisel aastal vastu üle 40 000 asüülitaotleja.

Saksa siseminister Hans-Peter Friedrich on öelnud, et migrantide tulvaga peab hakkama saama Itaalia ise.

Rooma ülesanne on koostöös Tuneesia võimudega leida lahendus, mis peataks inimeste voolu Euroopasse. Seepärast on igati tervitatav Rooma ja Tunise möödunudnädalane kokkulepe, millega Tuneesia nõustus võtma vastu Itaaliasse tulevad migrandid.

See aga ei lahenda juba elamisloa saanud sisserändajate probleemi. Kui Itaalia jätkab oma probleemide levitamist teistesse ELi liikmesriikidesse, õõnestab see liikmetevahelist usaldust. Pärast aasta kestnud euroala võlakriisi oleks see Euroopa ühisprojektile juba väga suur löök.