Kolm kuud enne kohalikke valimisi haigutab Tallinnas nukker ideedepuudus. Piltlikustades laiuvad linlase ees tühjad letid nagu nõukogude toidupoes. Kampaania muidugi veel ei käi, aga mõttekillud, mis praeguseks avalikkuse ette jõudnud, peegeldavad kas suutmatust või ka soovimatust Eesti tähtsaima linna perspektiividele mõelda.
Pealinna linnapea positsioon on tähtsuselt sisuliselt neljas ametikoht riigis ja kahtlemata on sisepoliitiliselt tähtis, kas Keskerakond jätkab ka viiendat tsüklit ainuvalitsemist, ning sellele on keskendunud ka senine avalik debatt. Kuid kohalik võim peaks ennekõike olema näoga elaniku igapäevaelu poole ning siin on arutelu niisama hästi kui surnud.
Linn on linlasest järjest kaugenenud. Tallinna televisioon toodab sise- ja välisuudisteprogrammi, kummalisi arutelusaateid, näitab filme, aga kui mõnes pealinna linnaosas käivad kogukonnapäevad (mis on korraldatud alt üles), ei näe me kanalit inimeste keskel.
Avaliku debati hääbumine on üks pikaajalise ainuvõimu kaasnähe. Volikogu tegeleb peaasjalikult Vabaduse väljakult tulevate otsuste kinnitamise, mitte arutamisega. Osaliselt on saadikute nõrkus tingitud info-, osaliselt huvipuudusest. Opositsioon on jäänud järjest nõrgemaks, uudisekünnis ületatakse üksikute lootusetute umbusaldusavalduste katsetega või mõne hüsteerilise karjatusega. Samas, kui häid mõtteid oleks, peaksid need nimelt valimiskampaania ajal esile kerkima. IRL saavutas eelmiste valimiste ajal mõningast edu Edgar Savisaare provotseerimisega, kuid ideed jäid kära varju.
Reformierakond tuli hiljuti lagedale lubadusega kaotada Tallinnas lasteaia kohatasu. Mis edasi, liberaalid? Veel suurem pensionitoetus? Jah, Tallinnas oleks kahtlemata veel palju asju, mida suudetaks linlasele tasuta pakkuda, kuid see on ummiktee, millel pole seost linna arenguga. Üle 600 miljoni eurose eelarvega linna pikka aega juhtinud Keskerakonda ei paku selles liinis ükski poliitiline jõud üle.
Vähem abstraktsust, rohkem konkreetsust! Tallinna valimiste kontekstis peaksime rääkima linnaruumi mõtestatud planeerimisest: millistel aladel kuidas ja mida ehitada? Milline peaks olema tuleviku pealinn? Kergliiklusest, heakorrast, aktiivse linlase elukeskkonnast. Ühistranspordist sisuliselt: uutest liinidest ja lahendustest. On skandaalne, et linna ja tema magala (näiteks Viimsi) vahel pole suudetud välja mõelda midagi paremat poole sajandi vanusest transpordiliigist ehk bussiühendusest.
Trammiliin lennujaama ei peaks olema midagi, millega kelkida – see peaks juba ammu valmis olema. Balti jaama turu kordategemine rõõmustab kindlasti (põhja)tallinlasi, kuid palju olulisem linna kui terviku arendamisel on ideede turg. Ajakirjandus ootab värskeid mõtteid, nii poliitilistelt jõududelt kui ka igalt kodanikult.