Miks meie poliitikud, ametnikud ja kõiksugu mainekujundajad tahavad, et meie riigi ja pealinna nimi maailmas ei leviks, küsib TTÜ emeriitprofessor Väino Rajangu.
TTÜ emeriitprofessor küsib: miks soovib Eesti jääda ELi eesistujana anonüümseks?
/nginx/o/2021/02/25/13651885t1h4bf7.jpg)
21. juuli 2017, 11:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis on kulutatud ja ilmselt kulutatakse veel sadu tuhandeid eurosid Eesti brändi loomise peale. Mõni aeg tagasi valmis selles vallas üks tööriistakastina mõeldud ebamäärane pilt, mida aga väga vähe kasutatakse. Teiste sõnadega maksumaksja rahaga käiakse pillavalt ringi ja tulemust ei ole.
Nüüd loeme lehest (Postimees 13.07.2017), et Euroopa Liidu eesistumise nimel on nähtud vaeva, tehtud palju tööd ja investeeritud hulk raha. Ainuüksi Kultuurikatla sisekujunduseks kulus 905 772 eurot, millele lisandus veel käibemaks. Ajalehtedes ja ilmselt mitte ainult Eestimaal on avaldatud pilte eesistumiskohast – Kultuurikatlast, kust ei paista välja, et nii oluline sündmus toimub Eestis asuvas linnas nimega Tallinna. Eesistumisega seotud tähtsate tegelaste intervjuud ja muu tutvustav info esitatakse taustal, kus figureerib «EL 2017» ja korra on teleekraanil näha olnud ka väikeses kirjas sõna Tallinn. Eesistumisriik ja linn vahetub iga poole aasta tagant ja mõne aja möödudes ei mäletatagi, et «EL 2017» toimus Eesti pealinnas Tallinnas.
Hiljuti toimus Saksamaal Hamburgis G20 riigijuhtide tippkohtumine ja kui me vaatasime sellest üritusest televisiooni vahendusel uudised, saime juba tutvustavate kaadrite taustalt suure kirjaga kaunilt kujundatud informatsiooni toimumismaast ja linnast ning ka kohtumise ajast. Sakslased oskavad raha kokku hoida ja teha väikeste summadega (peaaegu tasuta) üle maailma levivat reklaami.
Siit ka küsimus, miks me ei ole huvitatud, et meie riigi ja linna nimi maailmas leviks? Miks me ei kasuta oma riigi ja linna huvides ära siin pool aastat kestvat tähtsat sündmust, mida kajastab aeg-ajalt piltide ja videolõikude vahendusel väga paljude riikide ajakirjandus? Kas riigi maine kujundamiseks tuleb ebaefektiivselt kulutada sajad tuhanded eurod ja tõhusamad odavamad lahendused pole vastuvõetavad? Meil toimuv tippsündmus annab riigi ja linna tutvustamiseks arvukalt tasuta võimalusi, kui me seda ainult soovime.
Siiani on jäänud küll mulje, et ELi eesistumine on järjekordne anonüümne üritus, mis ei vääri visuaalse reklaamiga äramärkimist. Aga võib-olla on meil ametkondlikud barjäärid nii suured, et riigi mainekujundus ei kuulu eesistumise juurde?
Veel on võimalik seda anonüümsust kõrvaldada.