Tõnis Oja: kas Tallink tirib börsi põhja?

Tallink Megastar. Foto: Tallink/Andres Raudjalg

«Mitte kunagi pole nii palju räägitud Eestist kui ääremaast, Eestist kui frontier market'ist, on see ingliskeelne sõna, Eestist kui perifeeriast,» kurtis Tallinki üks suuromanik Ain Hanschmidt Postimehele antud intervjuus eelmise aasta alguses.

Tõsi ta on. Me oleme küll Euroopa Liidu liikmesriik, Eesti riigireiting on kõrge ja kuulume maailma suuruselt teise valuutasüsteemi, mistõttu võiksime nagu arenenud riikide hulka kuuluda. Aga võta näpust. Finantsturgude, see tähendab Maailma Suure Raha jaoks ei kuulu me isegi arenevate riikide hulka, kuhu kuulub näiteks Venemaa.

Globaalsete finantsturgude jaoks olemegi nn ääreturg, millele Hanschmidt viitas, kuhu kuuluvad peale meie Kasahstan, Nigeeria, Ukraina ja veel terve rida vähearenenud riike. Põhjus, miks meie finantsturg ääreturuks klassifitseerub, on meie vähearenenud finantsturg – näiteks võlakirjaturg puudub meil peaaegu üldse. Tõsi, üks põhjus võiks olla ka meie väiksus, aga suurusjärgu võrra väiksem Island kuulub hoopis kõrgeimase liigasse, arenenud turgude hulka.

Kolmapäeva õhtul tulnud teade selle kohta, et Tallinki suurosalus on müügis, võib muu hulgas tähendada seda, et laevafirma võib peagi börsilt ära minna. Tallink annab umbes kolmandiku Tallinna börsi turuväärtusest ja kauplemisaktiivsusest, mis tähendab, et põhja võib vajuda kogu Tallinna börs, mis omakorda võib mõjuda laastavalt kohalikule finantsturule tervikuna.

Kahjuks pole teada, kes oma aktsiaid müüb. Müüja võib olla Tallinki suurim aktsionär investeerimisfirma Infortar, Citigroupiga süsteemis olevad erakapitalifondiga seotud ettevõtted Baltic Cruises Holding (BCH), Baltic Cruises Investment (BCI) ja Citigroup Venture Capital International Growth Partnership (CVCI) või mõlemad.

Ükskõik millise variandi realiseerumise korral hakkab ühel omanikul olema ilmselt üle 50 protsendi Tallinki aktsiatest, mis tähendab, et ta peab tegema ülevõtmispakkumise kõikidele aktsionäridele. Tallink on olnud börsiettevõte juba pea 12 aastat, aga väikeaktsionäridele see eriti rõõmu pole toonud. Selliseid aktsiaid, mis eriti ei kerki ega ka lange, nimetatakse börsislängis surnud aktsiateks ja arvata võib, et paljud võtavad pakkumise (oleneb muidugi pakkumishinnast) rõõmuga vastu.

Riik on lubanud viia börsile 30 protsenti Tallinna Sadama aktsiatest, mis võib Tallinkist jäävat tühikut täita, aga suuri lootusi ma sellele ei paneks. Pole ju sadam kaugeltki nii seksikas ettevõte kui on laevafirma, millega reisib aastas pea kümme miljonit inimest. Tallinna Sadamat pole lihtne müüa ka institutsionaalsetele investoritele ehk pensioni- ja investeerimisfondidele, sest ettevõtet on keeruline hinnata ja maailmas analoogiaid peaaegu ei ole.

Ja lõpuks, Tallinna Sadama börsileviimisel on otsustav sõna poliitikutel ja nende meel on muutlik. Mäletab ju meie investeerimiskommuun väga hästi, kui riik lubas Eesti Telekomi asemel viia börsile Eesti Energia, aga lõpuks löödi valimiste eel kartma.