Sageli jäi pärast pildistamist kaamerasse poolik film ning sooviga materjali mitte asjatult raisata jäädvustasin teele jäävat linnaelu. Nii sattusid kaadrisse ka muutuste aja argielu osaks olnud Tallinna südalinna tänavaid ääristavad putkade read. Neid kaadreid vaadates tekkis soov heita korraks pilk sellesse aega.

Nõukogude aja lõpus vastu võetud seadused legaliseerisid eraettevõtluse ja võimaldasid luua kooperatiive ja väikeettevõtteid. Seadusega püüti kaitsta ka eraomandit. Ajal, mil süvenes inflatsioon, kaubadefitsiit ning kehtis kaardisüsteem, lasti vabaks ka hinnad. See pani tegutsema ettevõtlikke inimesi, kes püüdsid selles olukorras oma äri alustada. Tekkisid uued poekesed, erisuguseid teenuseid pakkuvad salongid ja söögikohad.

Sobivaid äripindu oli raske leida. Kasutusele võeti keldriruume, rahvarohketesse kohtadesse kerkisid tavapäraste lehekioskite kõrvale odavad ja sageli inetud putkad. Neis pakuti läbisegi kõike, mida omanikel õnnestus soodsalt hankida. Vahendati defitsiidiks olnud kaupu, müüdi oma toodangut. Osa müügikohti ajas äri vaid valuutas.

Eriti populaarseks said erineva kvaliteediga burgereid ja pitsasid pakkuvad kiirsöögikohad. Esimeste edukate seas alustanud Hartwalli söögikoht Tatari tänava alguses pakkus süüa rublade eest. Uue äri märgiks sai Eesti-Šveitsi ühisettevõtte Estkompexim Pingviini jäätis, mille müügikioskid kiiresti üle Eestimaa levisid. Lausa plahvatuslikult kasvav putkakaubandus oli turumajanduse esimeste aastate kõige nähtavam resultaat.

Avardusid reisimisvõimalused. Putkasid varustanud kaubareisijad käisid suurte kottidega odava kraami järel Poolas, Bulgaarias, Türgis jm. Muutuse tõi rahareform, selle järel täitusid poeletid lausa imeväel kaubaga. Kesklinna üldilme parandamiseks toetati tugevamaid firmasid. Kerkisid ühtse lahendusega kioskiread, millest sümboolseimad asusid Viru tänaval praeguse De la Gardie kaubamaja kohal ning Mere puiestee alguses.

Suvalised putkad kolisid linna magalatesse ja neid oli igas bussipeatuses. Sealt võis osta kõike, sõidupiletitest lilledeni, pudi-padist sigarettide ja alkoholini. Laste seas popid Kinder-munad, kartulikrõpsud, värvipiltidega nätsupakid, kleepsud ja pulgakommid osteti kooliteel või vahetundide ajal. Kaubavalikus leidus ka staaripiltidega T-särke, reklaaamidega kilekotte, kahtlaste kaubamärkidega tossusid ja teksasid, Hiina mänguasju, Barbie-taolisi nukke, odavaid kaasakantavaid raadioid, telekamänge, kassette ja CD-plaate. Enamik neist oli paraku piraatkaup. Korda loodi ka magalates ja peatustesse kerkisid suuremad kioskid-ootepaviljonid.

Putkamajanduse pahupooleks kujunes nende sagedane seotus kuritegevusega ja piraatkaubad. Tuli ette süütamisi ja plahvatusi. Muutused saabusid, kui tugevnes võitlus piraatkaubandusega ja keelustati kioskitele suurt käivet andnud lahja alkoholi müük. Elatustaseme tõusu, areneva kaubavahetuse ja suurte kaubanduskeskuste tekkega muutusid tarbimisharjumused ja putkakaubandus sellisel kujul hääbus.