Valitsuse otsus loobuda Lelle–Pärnu raudteelõigu renoveerimisest on õige. Arvestades Rail Balticuga seatud sihte ja ootusi ning kavandatud investeeringuid, pole mingit mõtet matta raha raudteesse, mille kasutajate arv on sedavõrd väike.
Juhtkiri: suvepealinna rongiga, kiiresti ja otse!
2016. aastal müüdi Lelle–Pärnu liinil 41 000 piletit, aasta varem 49 000, seda ajal, mil teistes suundades reisijate arv kasvab. Ka Pärnumaa omavalitsusjuhid on öelnud, et ei näe asjal mõtet. Kui Postimehe reporter aprillis asja uurimas käis, selgus, et rongiga arvestavad tõesti vaid üksikud reisijad.
Lõik vajaks vähemalt 80-kilomeetrise tunnikiiruse saavutamiseks 17 miljonit eurot ning valitsuse otsusega tuleb nõustuda: sellel rahapaigutusel pole mõtet. Edelaraudtee hädakisa pole põhjendatud. Sõnum pole ju, et Tallinnast Pärnusse 2019. aastast enam rongiga ei saa, vaid see, et õige varsti saab – palju-palju kiiremini.
Rongiliiklus Baltimaid omavahel ja Euroopaga ühendaval Rail Balticu raudteel, mis algab praeguste plaanide järgi aastal 2026, muudab mõndagi, mida me praegu ei taju. Näiteks Tallinnast Pärnusse hakkab siis saama raudteetsi vähem kui tunniga, kinnitavad uuringud. See on tervelt tunni kiirem kui praegu väledaima otsebussiga. Pärnust omakorda saab bussiga edasi sõita väiksematesse kohtadesse ja jõuda kohale kiiremini kui praegu aegunud raudteel loksudes. Niisamuti saab kohalik võim reisijate vedu korraldada Lellest.
Rail Balticu vastastelt kuuleb seisukohta, et pileti hind läheb kiirrongis liiga kalliks. Sellist kriitikat ei saa praegu kuigi tõsiselt võtta. Hinna paneb paika turg ja me räägime ikkagi kümne aasta pärast saabuvast olukorrast, mille prognoosimine on keeruline. Samas on sõitjate arv ehk nõudlus suur juba praegu ning kahtlemata on nende hulgas palju võimalikke tulevase kiirrongi kasutajaid.
Kui vaadata Tallinna ja Pärnu vahel pidevalt kulgevat sõiduautode rida ning aasta-aastalt üha kasvanud bussireisijate hulka, pole põhjust selles kahelda. Otsebusse väljub pealinnast suvepealinna päevas üle veerandsaja. Üks suurtest vedajatest, Lux Express, andis mais teada, et tänavu esimeses kvartalis teenindas ettevõte mullusega võrreldes oma bussides kolmandiku võrra rohkem reisijaid.
Riigi investeeringud kohalikku raudteesse Tallinnast Tartusse, Narva ja Viljandisse senistel teedel on aga igati vajalikud. Uued «porgandid» on tõestanud, et rahvas kasutab rongi meeleldi ning mida kiirem on ühendus, seda rohkem. Haapsalu suund vajab otsustamiseks täiendavaid andmeid ja debatti, sest tänapäevast raudteed ei saa enam rajada lihtsalt liipreid-rööpaid maha pannes, isegi kui raudteekoridor on vanast ajast olemas.