Erik Tohvri: peaminister on kotti aetud

Erik Tohvri. Foto: Mihkel Maripuu

Olen elus korduvalt saatust tänanud, et mul pole tekkinud soovi tegeleda poliitikaga. Sõjaeelses Eestis sündinuna ja pool sajandit iseseisvust igatsenuna ei saa paraku loobuda meie taastatud vabariigi elu jälgimisest, ja iga märgatud kitsaskoht kraabib valusalt hinge, kirjutab kirjanik Erik Tohvri.

Tundub, et praegu Keskerakonnas (loe: peaministrierakonnas!) toimuv on üldsuse eest varjatud, aga hästi ajastatud ning kogu riigi saatust ja meie tulevikku pikalt mõjutav protsess.

Hästi ajastatud sellepärast, et toimub Eesti Euroopa Liidu nõukogu eesistumise ajal, seega Euroopa ja kogu maailma teravdatud tähelepanu all. Nii võib saada Keskerakonna sisetülist kogu riiki iseloomustav skandaal, sest selle lahendamine halvab peaministri tähelepanu ja sunnib oma põhitöö, riigiasja ajamise kõrval tegelema rohkem erakonna siseasjadega.

Pole siis ime, et mitmepoolselt surve alla sattunud Jüri on sunnitud andma lubadusi, mida polegi nii lihtne täita ja mis teisest küljest ähvardavad hakata tema tõusnud populaarsust jalamaid langetama.

Keskerakond on oma populaarsust alati püüdnud tõsta lubatava piiril balansseerides ja ausa mängu reegleid ignoreerides, meenutagem kas või kohukeste skandaali või rahva raha eest tehtud valimisreklaame.

Edgar on oma eeskujuga alati rõhutanud, et mis on lubatud härjale (ninasarvikule?), seda lihtinimene ärgu igatsegu. Ja näidanud, et on võimul püsimiseks valmis eesti rahva huvide peale lihtsalt vilistama, täiesti vastupidiselt sellele, mida ta poliitikasse tulles oli püüdnud tõestada. Naispoliitikute iidolina on ta viimasel ajal jätkanud ka varjus olevana, mida kolm õde veel nüüdki tõestavad; tundub, et neist on Yana siiski kõige läbinägevam ning soolomängijana oskas erakonna esimehe Jüri kotti toppida ja nüüd selle pingutuse esimesi vilju naudib: Edgar on jälle pildil! Milliseid lubadusi ta Jürilt veel välja oskas pressida, sellest kuuleme ilmselt juba lähipäevil.

Jupiter ja härg – kas selle antiikmütoloogia paremaid näiteks olekski võimalik otsida kui see, mis toimub ümber müütiliseks muutunud Edgari?

Ta on tõeline supermees, kelle peale ei hakka ükski hammas, meie liigagi demokraatliku riigi seadusehambast rääkimata, sest meie Justitia on üsna hambutu. Eriti siis, kui tegemist on mõne rahalise hagiga, mille hagejaks on riik ise. Meenutagem Viiolit või Galojani – kuidas saab siis kõikvõimas Edgar, keda kaitseb terve brigaad advokaate, olla neist viletsam? Ah et kes maksab kulud? Milles küsimus – loomulikult Keskerakond!

Ma pole venekeelset Eesti meediat lugenud ega jälginud, kuid tundub, et vene rahvusest valija ei tea ega tahagi teada, mis toimub Edgari ümber ja milles teda süüdistatakse. Jumalad on omaette klass, keda ei arvustata ja kelle tegemisi saab ainult imetleda. Sellisel pimedal usul põhineb ka Yana ja nüüd siis ka Jüri tegevus, et Edgar jälle pildile tuua.