Juhtkiri: maast lahti

Juri Gagarin. Foto: AFP / Scanpix

Juri Gagarini 108 minutit kosmoses, ja maailm polnud enam endine

Ligi poole tuhande aasta eest, 1530 valmis poola õpetlasel Mikołaj Kopẹrnikul teos «Taevasfääride pöörlemisest», mis pani aluse heliotsentrilisele maailmapildile. Me tunneme seda Koperniku pöördena, millega iseloomustatakse seejärel kõiki neid mõtteilmas toimuvaid revolutsioonilisi muutusi, mille järel maailm pole enam endine.

Pool sajandit tagasi, 12. aprillil 1961 teostas teine, sedakorda venelane («Ma olen lihtne vene inimene,» ütles ta enda tutvustuseks) Juri Gagarin uue Koperniku pöörde. Tema Vostok 1 nime kandva raketiga kosmoses ümber Maa tehtud 108-minutise tiiru järel polnud maailm samuti enam endine.

Võib ju kerida ümber selle sündmuse tingimuslikkuse võrku – külma sõja üks haripunkte, Nõukogude Liidu jõudemonstratsioon, ameeriklaste ja venelaste võidujooks peremehetsemise pärast kosmoses – aga see ei väära fakti ennast. Inimkond rebis end esmakordselt Maast lahti.

Nüüd, mil orbitaallendudest on saanud rutiin, Kuu pealgi käidud ja ees terendamas Marsi-ekspeditsioon, on ühtlasi selgeks saanud, et ühel igavikulisel päeval peabki inimkond – kui ta veel Maa peal olemas on –, selle planeedi jätma ja mõne teise tähe lähedusse kolima.

Selles mõttes avas Gagarini lend värava reaalselt tajutavale kosmoseigavikule.

Sõjajärgsele kahele põlvkonnale Eestis, sellele, kes sõja ja stalinistliku terrori üle elas, ja sellele, kellele 1960ndad olid koolist elluastumiseks, seostus Gagarini lend aga uute lootustega. Millist siirast optimismi kannab endas näiteks Jaan Krossi selleaegne luule! Tema poeemis «Maailma avastamine» asuvad kõik inimesed teele laevade kõrval ka lennukite ja rakettidega. Ja teises poeemis «Campanella, august 1961» leiame ülistuse neile, kes loonud uue astronoomia ja «üles leidnud lendamise kunsti». Tol ajal kirjutasid paljud luuletajad Tulevikust, mille üheks sõnumitoojaks Gagarin oli.

Kas meil on põhjust endise valitsejariigi kangelase Gagarini lendu tähistada? Soome-Vene selts on näiteks avanud Facebookis lehekülje «Lennä Juri Gagarin!». Eesti-Vene seltsini pole meie jõudnud. Liiga raske näib veel Nõukogude pärand.

Ometi, Gagarin on paljude eestlastegi lapsepõlve või noorusea kangelane, toonasest riigikorrast olenemata. Kui paljud neist tahtsid saada seejärel kosmonaudiks või kosmoseuurijaks. Lapsepõlve ja noorust ei pea häbenema.

Seepärast on neil eestlastel põhjust panna täna koos soomlastega plaadimängijasse Miljoonasade 1986. aastal sündinud ülipopulaarne laul «Lapsepõlve kangelasele» ja laulda: «Lenda, Juri Gagarin, lenda! Tule elavana tagasi.»