Kaupo Kutsar: kaubamärk «Toodetud Eestis» on tarbijaid eksitav

Kaupo Kutsar. Foto: Erakogu

Eesti Toiduainetööstuste Liit taotleb õiguskaitset kaubamärgile «Toodetud Eestis». Selline kaubamärk toiduainetel on eksitav, sest tarbija ei suuda ühemõtteliselt eristada tootmist kui põllumajandustootmine ja tootmist kui toiduainetetööstuses tootmine ehk valmistamine, kirjutab OÜ Eestimaa Lihaveis omanik ja juht Kaupo Kutsar.

Meie põllumajanduse hea käekäigu tagamise üks põhilisi eelduseid on põllumajanduse, toiduainetetööstuse ja kaubanduse kõiki osapooli arvestav koostöö. Põhilist osa tarbijaist varustatakse toiduga suurte kaubanduskettide vahendusel. Väga oluline on tarbijale, et nad kõik mõistaksid üheselt toodetele paigaldatud informatsiooni. Kõikides toiduainetetööstustes ja kaubanduskettides tegelevad turundusega sedasama eriala õppinud töötajad, aga seda ei saa ju eeldada kõigi tarbijate kohta. Jüri, kes töötab igapäevaselt treipingi taga, või Mari, kes õmbleb õmblusvabrikus, ei pea ülikoolis õppima turundust ega toodetel kasutatavaid kaubamärke, selleks et igapäevaselt kaubanduses õigesti orienteeruda.

Eesti Toiduainetööstuste Liit taotleb õiguskaitset kaubamärgile «Toodetud Eestis». Selle kaubamärgi registreerimist taotletakse kasutamiseks toiduainetel ja nimelt ainult toiduainetel.

Selline kaubamärk toiduainetel on eksitav, sest tarbija ei suuda ühemõtteliselt eristada tootmist kui põllumajandustootmine ja tootmist kui toiduainetetööstuses tootmine ehk valmistamine. Vorsti saamiseks tuleb teatavasti kasvatada loom – see tähendab toota liha põllumajandusettevõttes ja valmistada vorst – see tähendab toota toode toidutööstuses. Näiteks kiri «toodetud Eestis» mööblitoodetel eksitaks tarbijat oluliselt vähem kui toidutoodetel. Lahenduseks sobiks kaubamärk, kus oleks selle sama niinimetatud lipumärgi ümber kiri «Valmistatud Eestis», mis oleks küllaltki ühemõtteline, sest põllumajandustootmises ei valmistata liha, tomateid ega kartuleid.

Iseasi, kas ka sellisele kaubamärgile on õiguskaitse andmine juriidiliselt korrektne, sest vastavalt Eesti lipu seadusele ei kasutata Eesti lipu kujutist sisaldavat tähist kauba- või teenindusmärgina. Ka Eesti põllumeeste arvates ei ole õige, kui tööstused «patendeerivad» rahvusvärvid ehk kinnistatakse kaubamärgina Eesti Toiduainetööstuste Liidu eraomandiks.

Meil kasutatakse kaubanduses kaugelt enam kui kolmekümmet «selgitavat» märki ja kaubamärki toidutoodetel. Üldjuhul need märgid tarbijat valikute tegemiselei eksita. Kui klient ei tea, mida märk tähendab, ei kasuta ta ostueelistuste tegemisel seda märgistust valedel eeldustel.

Kuid nende märkide seas eristub kindlalt meie rahvusvärvidest koosnev lipumärk. Meie lipuvärvid tähendavad kõigi eestimaalastele eestimaalisust ja seostuvad kodumaise päritoluga. Seda kinnitab ka Eesti Uuringukeskuse tänavu 27. märtsil tehtud uuring, mille järgi eeldab 74 protsenti tarbijatest pakendil lipumärgi olemasolul toote ja ka tooraine kodumaist päritolu. Kusjuures kodumaist päritolu peab lipumärgi kasutamisel oluliseks 78 protsenti tarbijatest.

Kindlasti ei oota ükski tarbija, lipumärgiga toodet ostes, et leiab sealt kodumaiseid kreekapähkleid. Jutt käib ikka põhitoorainest. Piisava hulga mingi tooraine puudumine ei põhjenda kuidagi rahvusvärvide eksitavat kasutamist – ega lipumärki ei pea toodetel kasutama, seda võib parema teavitamise eesmärgil kasutada, kui see annab üheselt arusaadavat teavet. Toiduainetööstuste importtoorainest toodete kodumaisest valmistamisest teavitamiseks lipumärk oma täielikult rahvusliku olemuse tõttu kindlasti ei sobi.

Rahvusvärvidega üheselt ja arusaadavalt tarbija teavitamine loob head eeldused kodumaise toidutooraine tootmise suurenemisele ning maapiirkondades töökohtade loomiseks. See on teatud mõttes regionaalpoliitikas võtmetähtsusega küsimus. Ei maksa karta, selgust ei saa eales olla liiga palju, hetkel on olukord liigagi eksitav.

Selgitusi Eesti lipu ja selle värvikombinatsiooni kasutamise kohta annab riigikantselei. Üldreegliks jääb riigikantselei arvates siiski, et Eesti lipu värvuskombinatsiooni kasutamine peab olema väärikas ja selle kasutamise sobivust tuleb hinnata igal üksikul juhul eraldi. Reklaamiseaduse ja tarbijakaitseseaduse põhjal on keelatud kasutada riiklikke ja riigiasutuste sümboleid ning Eesti lipu värvikombinatsiooni viisil, mis eksitab üldsust reklaami eseme suhtes.