2016. aastal läbis Tallinna Sadama sadamaid kokku rekordarv, 10,17 miljonit reisijat ja Eesti on põhjanaabriteele endiselt populaarne sihtkoht. Alles mõni päev tagasi ilmus uudis, kuidas osa nendest Eesti-Läti piiri ületades jaanipühade puhul trahvi sai. Väidetavalt tõid nad kaasa sellise alkoholikoguse, mis ületas kehtestatud piirmäära.
Üks Euroopa Liidu eesmärke on sisepiirideta kaubandus. Seetõttu on direktiivi eesmärk lihtsustada, mitte raskendada aktsiisikauba piiriülest liikumist. Sellest ka esmapilgul üsna ekstreemsena tunduvad eeldatavad «omatarbekogused». Kui sul on autos piiritusjooke 10 liitrit, kangendetud veini 20 liitrit, veini 90 liitrit ning 110 liitrit õlut, eeldatakse, et see kulub enda tarbeks. Sama kehtib tubakatoodete kohta.
Direktiivist ei tulene niisiis piirmäära, mille ületamisele järgneb vältimatult trahv. Vastupidi – üldine eeldus on, et see 110 liitrit õlut kulub igal juhul enda tarbeks. Ja seda iga autos viibiva täisealise isiku kohta.
Eestlane astub sama reha otsa seni, kuni reha katki läheb. Maksimumkoguste jutt ei ole ideena uus ega originaalne. Prantsusmaa võttis kasutusele pelgalt kogusekriteeriumi ja seda iga sõiduauto, mitte iga isiku kohta. Euroopa Komisjon hages Prantsusmaad, väites, et selline lähenemine on keelatud, ja seljatas prantslased Euroopa Kohtus 2013. aasta kevadel. Kohus otsustas, et pelgalt kogusel põhinev piirang on ebaseaduslik.
Niisiis peab piiri peal valvav ametnik olema valmis tegema põhjaliku menetluse ja võtma arvesse asjaolusid, nagu isiku äriline seisund, põhjuseid, miks ta kaupa oma valduses hoiab, aktsiisikauba asukohta või kasutatavat veoliiki, kõiki seotud dokumente ja kauba laadi. Vaevalt peeti selline arutelu piiril kinni peetud soomlastega. Kas soomlane, rääkimata eestlasest, peab alati reisima koos sõpradega, kes vajadusel oleksid valmis kohapeal tunnistama tema joomisharjumusi või seda, et ees seisab suurem grillipidu?