Juhtkiri: saladuste vardja räpakus läheb kalliks maksma

Kaitsepolitsei. Foto: Erik Prozes / Postimees

On mitmes valdkonnas tuntud tõde, et probleemide allikas ei pruugi olla noor ja kogenematu, vaid hoopis staažikas tegija. Inimene, kes arvab, et tundes tegevusala nagu viit sõrme, võib ta siin kehtestada omaenese reeglistiku. Tagajärjed võivad olla erakordselt hullud.

Samal ajal kui noor on eksimust peljates püüdlik ja tähelepanelik, võib vana kala muutuda enesekindlusest hooletuks. Me kõik teame näiteid liikluses, kus mõnigi kogenud roolikeeraja ei häbene välja öelda, et liiklusseaduses kirjapandu pole päriselus järgimiseks. Nii kujundataksegi valedel hoiakutel põhinev käitumiskultuur. Samasugust suhtumist võib kohata aga paljudel teistelgi aladel.

Avalikkus ei tea veel asjaolusid, mis puudutavad riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo endise nõuniku Raine Eenma kinnipidamist ja vahi alla võtmist. On teada, et teda kahtlustatakse riigisaladuse ning salastatud välisteabe avalikustamises. On teada, et tema käest leiti väidetavalt eri ametkondade salajasi materjale.

Kas see oli tahtlik tegevus või lihtsalt lohakus, näitab uurimine. Kuid moraal on nii kogenud ametniku puhul kindlasti olemas. Jutt käib ikkagi inimesest, kes on pikka aega töötanud sisejulgeolekus eri ametikohtadel, jaganud õppejõuna oma teadmisi ka Sisekaitseakadeemia noortele ning juhendanud teadustöid.

Isegi kui tema eksimus peaks olema siinses tõsises kontekstis süütut laadi, kannatab tema usaldusväärsus ja Eesti jääb seetõttu ilma ametnikust asjatundjast, kellesse riik on panustanud ning kes võinuks riigile veel palju anda.

«Kohustus hoida ja kaitsta riigisaladust ei lõpe töölt lahkumisega ei lühiajalises ega pikemas plaanis ning vastutus rikkumise eest võib tulla isegi aastaid hiljem. Riigisaladuse omanik on riik. Alati.» Nii seisab kaitsepolitsei aastaraamatu riigisaladuse kaitset käsitlevas peatükis. Kapo on riigisaladuse kaitse teema väga tugeva luubi alla võtnud, rõhutades, et reeglid on täitmiseks. Kui unustada reegleid järgida, võib riigisaladuse valdaja sattuda kõigepealt ise märklauaks ning seejärel seada ohtu riigi julgeoleku. Neid (luure)asutusi, kellele NATO liikmesriigi salastatud teave huvi pakub, on mitu, idanaaber ennekõike.

Ametialase lohakuse õppetund on lähiajaloost ette näidata. Aastal 2004 murdsid kurjategijad sisse toonase kaitseministri Margus Hansoni eramusse ning viisid kaasa portfelli, milles olid muu hulgas riigisaladust sisaldanud dokumendid. Lohakus läks Hansonile maksma ametikoha ja süüdimõistev kohtuotsus pani sisuliselt pitseri edasisele poliitilisele karjäärile.

Praegusaja ärevas maailmas peame kodanikena olema valvsad ja kohusetundlikud. Iseäranis peaksid kasvanud vastutust silmas pidama saladuste vardjad.