Lugeja kiri: noorte laulupidu Eesti uueks loojana

XII noorte laulupidu "Mina jään"

FOTO: Mihkel Maripuu

Äsjalõppenud noorte laulupeo valguses kumab meile palju headust ja sõnulkirjeldamatut muusikavalgust, mis meie hingi ühendas ja tervendas. Selle valguse rakursis tahaks lasta end positiivsuse lainel kanda ja tänada kõiki peo korraldajaid ja muusikuid ning riigi ja rahva teineteiseleidmise tahtepingutusest osavõtjaid.

Võrratu oli aduda, kuidas koostöövaim meile kõigile tiivad andis, kuidas koos kasvasime kõigist kõrgemaks. Mängleva kergusega puudutasime kunsti kerguse ja karguse kaudu iseenese tippu. Tunnetasime end Eesti riigi ja rahvana, kus süvenemise ja siiruse puhas süütus inspireeris meid mitte targemaks, vaid süütumaks puhkema oma tegudes ja loomes.

Eesti ongi maailma märk siirast väekast kuningliku eksistentsi loomulikkuse troonist. Meie rahvas istus sel troonil ja mitte ainult rahvas, vaid ka meie liidrid. Nende heasoovlikkus ja tahtepanus võimaldasid sel kunstilillel puhkeda. President Kersti Kaljulaid ütles oma kõnes: «Ainult rõõmus inimene naeratab ja ainult naeratavale inimesele naeratatakse vastu. Kui Eesti naeratab, siis naeratavad meile ka teised. Me vajame nii väga rõõmsat Eestit, sest just laulsime: mu isamaa, mu õnn ja rõõm.»

Rõõmus inimene loobki rõõmu siin ilmas, keerulisem see polegi. Seega poliitkultuuri tõus, mis on ka meie peaministrile üks olulisi märksõnu olnud, võib olla lahendus paljudele n-ö lahendamatutele probleemidele. Poliitkultuur on samm hapra, kuid ülivajaliku nähtuse, tsivilisatsiooni suunas. Tungilisest ebateadlikust kiusust ja lõhkumisest pöördutakse loova ehitamise poole.

Lahendus meie probleemidele on meis enestes. Meie sisemise kultuuri hoidmise võimel. Kui kultuursel ja heatahtlikul viisil millelegi lahendust luua, õnnestub see kindlasti.

Jüri Ratase sõnul tähistati selle laulupeoga ka Eesti 100. sünnipäeva. Sajandal sünnipäeval oleks Eestis nagu jälle kevad, kõik on taas nooruse puhtuses ellu tärganud, esivanemate taak on maha raputatud, nende tarkus ja hoidmine alles. See oleks nagu Eesti rahva kevad noortelaulupeona. Eestisse ma nädalavahetusel uskusin ja küllap tuhandete südamete ühendväljas. Näeme siin head vastassuunalist sünergiat, kus riik saab jõustada ja tervendada kultuuri ja vastupidi.

Noored laulusid Eesti riigile kõikidest poliitmängudest tugevama kapitali – siiruse – toel. Laskem meiegi sel hoovusel end suve küpsuse südamepõhja kanda.

Vsevolod Jürgenson

 

Tagasi üles