Eesti Euroopa Liidu eesistumise prioriteetidest on ehk kõige rohkem tähelepanu saanud digitaalne siseturg, julgeolek ja rändepoliitika, kuid sama tähtsal kohal on ka keskkond ja jätkusuutlikkus. Selline ettenägelikkus on kiiduväärt, kirjutab Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuse juhataja Lauri Tammiste.
Lauri Tammiste: valdkond, kus Euroopa ootab Eestilt lahendusi (3)
Kuigi ELi kehtestatud keskkonnaalased ettekirjutused ja nõuded on mõnikord anekdootide aines ja neid tajutakse peavalu allikatena, peab faktidele otsa vaadates tõdema, et kõrgemad standardid on toonud kaasa positiivset mõju ühiskonnale, mida võtame nüüdseks võibolla et iseenesest mõistetavalt.
Näiteks on Eestis paranenud heitmevee puhastamise tõhusus ja märkimisväärselt on paranenud joogivee kvaliteet. Samamoodi on ELi direktiivid meid suunanud ja suunavad võtma keskkonda koormava põlevkivitööstuse kõrval kasutusele taastuvenergiaallikaid.
Eesti koos teiste liikmesriikidega seisab silmitsi veel ühe aktuaalse probleemiga: kuidas minna üle väikese süsinikuheitmega, kliimasõbralikule majandusele?
Pariisi kliimaleppes on sätestatud eesmärk hoida edaspidine globaalne kliima soojenemine alla kahe kraadi. Kui see ülinõudlik sihtmärk ka saavutada, mis eeldab poliitilisi otsuseid, tuleb Stockholmi Keskkonnainstituudi (SEI) ja teiste organisatsioonide uuringute järgi riikidel siiski muutuva kliimaga kohaneda.
13. oktoobril kohtub Luksemburgis ELi keskkonnanõukogu, kus valmistutakse ette ülemaailmseteks kliimamuutuste läbirääkimisteks novembris. Ühendriikide hiljutine otsus Pariisi kliimaleppest taganeda on tagasilöök, kuid see ei peata üleilmset liikumist taastuvenergia ja uue kliimasäästliku majanduse poole.
On oluline, et algava ELi eesistumisperioodi jooksul sõlmitaks uued kokkuleppeid Pariisi leppe rakendamiseks ja et edeneks töö kliima valdkonnas – nii heitmekogustega kauplemise süsteemi, kliima- ja energiaalaste jõupingutuste jagamist käsitleva määruse kui ka kasvuhoonegaasidest mõjutatud maakasutuse muutuse ja metsandust puudutavate dokumentide vallas. Vaid sel juhul saab Euroopa sirge seljaga minna kohtumisele globaalsete partneritega ja oodata neiltki tegutsemist.
Teine keskkonnaprioriteet on ökoinnovatsioon, mis ühendab keskkonna ja majanduse, uued tehnoloogiad ja keskkonnasäästliku ettevõtluse. Võtame näiteks ühekordsed kohvitopsid. Ainuüksi Saksamaal müüakse iga tund 320 000 topsikohvi ja visatakse aastas ära 2,8 miljardit topsi. Paljud neist satuvad ka merre ja muutuvad mereprügiks.
Kuid ringmajandus pakub lahendusi. Uuenduslikke ideid esitleti tänavu noortele mõeldud Negavati energia- ja ressursisäästlikuse konkursi finaalis. Auhinnad läksid meeskondadele, kes otsustasid asendada plastiknõud looduslikega. Esimese koha pälvinud võistkond valmistas ühekordseid nõusid põhust, teise koha saanud tootsid biolagunevaid toidupakendeid taaskasutatud paberist ja puidukiust. Selliseid uusi säästvaid ärimudeleid tuleb tunnustada ja julgustada.
Eesti eesistumisel ongi oktoobrikuu pühendatud ökoinnovatsioonile, kui leiab aset ka kaks programmeerimismaratoni, leidmaks valdkonda puudutavaid digilahendusi. Samuti plaanib Eesti hoida pildil jäätmemajanduse teema. ELi keskkonnaministrite mitteametlikul kohtumisel 13.–14. juulil on käsil keskkonnateemad, sealhulgas eespool mainitud kliimasõbralik majandus ja ökoinnovatsioon. Kohtumise ajal on Rootsi saatkonnas keskkonnavaldkonnas kasutatavate digivõimaluste arutelu, kus jäätmete ja eelkõige plastmereprügi vähendamise võimaluste teemal arutlevad kaasa ka Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse eksperdid.
Kuue kuuga ei saa lahendada kõiki Euroopa probleeme. Üks tarkvaraüritus või nõukogu koosolek ei päästa nähtavasti maailma. Küll võib see aga olla millegi uue ja olulise nurgakivi. Meie lähiajalugu on näidanud, et väikestest asjadest võivadki kasvada suured teod.