Kuigi ELi kehtestatud keskkonnaalased ettekirjutused ja nõuded on mõnikord anekdootide aines ja neid tajutakse peavalu allikatena, peab faktidele otsa vaadates tõdema, et kõrgemad standardid on toonud kaasa positiivset mõju ühiskonnale, mida võtame nüüdseks võibolla et iseenesest mõistetavalt.
Näiteks on Eestis paranenud heitmevee puhastamise tõhusus ja märkimisväärselt on paranenud joogivee kvaliteet. Samamoodi on ELi direktiivid meid suunanud ja suunavad võtma keskkonda koormava põlevkivitööstuse kõrval kasutusele taastuvenergiaallikaid.
Eesti koos teiste liikmesriikidega seisab silmitsi veel ühe aktuaalse probleemiga: kuidas minna üle väikese süsinikuheitmega, kliimasõbralikule majandusele?
Pariisi kliimaleppes on sätestatud eesmärk hoida edaspidine globaalne kliima soojenemine alla kahe kraadi. Kui see ülinõudlik sihtmärk ka saavutada, mis eeldab poliitilisi otsuseid, tuleb Stockholmi Keskkonnainstituudi (SEI) ja teiste organisatsioonide uuringute järgi riikidel siiski muutuva kliimaga kohaneda.
13. oktoobril kohtub Luksemburgis ELi keskkonnanõukogu, kus valmistutakse ette ülemaailmseteks kliimamuutuste läbirääkimisteks novembris. Ühendriikide hiljutine otsus Pariisi kliimaleppest taganeda on tagasilöök, kuid see ei peata üleilmset liikumist taastuvenergia ja uue kliimasäästliku majanduse poole.
On oluline, et algava ELi eesistumisperioodi jooksul sõlmitaks uued kokkuleppeid Pariisi leppe rakendamiseks ja et edeneks töö kliima valdkonnas – nii heitmekogustega kauplemise süsteemi, kliima- ja energiaalaste jõupingutuste jagamist käsitleva määruse kui ka kasvuhoonegaasidest mõjutatud maakasutuse muutuse ja metsandust puudutavate dokumentide vallas. Vaid sel juhul saab Euroopa sirge seljaga minna kohtumisele globaalsete partneritega ja oodata neiltki tegutsemist.