Kristjan Oad: teeme ajateenistusse sobimatutest trollidevastase armee

Kristjan Oad. Foto: Erakogu

Kaitseväeteenistuse jaoks oma tervise seisundi tõttu kõlbmatud leiaksid riigikaitses parema rakenduse, kui neist vormitakse hübriidsõjas suurt rolli mängivate internetitrollide vastane üksus, kirjutab Ettevõtluskõrgkooli Mainor tegevjuht ja reservväelane Kristjan Oad.

Käes on juuli algus ja taas alustab rohkem kui tuhat noort meest (ja mõned naised) ajateenistust. Täna läbib ajateenistuse ainult iga kolmas meessoost kodanik. Ülejäänud jäävad tervise, veendumuste või lihtsalt väljaõppevõimaluste piiratuse tõttu kõrvale.

Millist alternatiivset ajateenistust pakkuda neile, kes kasarmusse ei mahu või sobi? Selgitan alljärgnevalt lähemalt.

Nüüdisajal on tulnud käibele väljend, et Venemaa president Vladimir Putin peab lääne vastu mittekineetilist sõda. Sõda, kus ei lenda kuulid ega mürsud, vaid kaotaja pannakse võitja tahtele alluma teiste vahenditega. Sõda info- ja küberruumis, inimeste peades ja südametes, propaganda- ja mõjutussõda.

Saame sellest sõjast küll aru, aga ei ole selleks valmis. Meil on küberkaitse ja strateegilise kommunikatsiooni väljaõpe ajateenistuses, aga vaid üksikutele. Meil on Kaitseliidu küberkaitseüksus ja Propastopi vabatahtlikud. See on hea algus, aga siiski vaid kübemed. Meie vastu tegutsevad iga päev sajad kui mitte tuhanded elukutselised vaenuliku (väär)informatsiooni levitajad. Praegusel kursil kaotame selle sõja.

Selle sõja olemus pole midagi müstilist. See seisneb selgete sõnumite edastamises erineval viisil ja järjepidevalt. Täiesti tavalistes kanalites – sotsiaalmeedia, pressiteated, kommentaariumid. Oma jutupunktide aina kordamises, kuni need kinnistuvad publiku seas.

Selle jaoks on olemas üpris lihtsad, õpitavad, väheste vahenditega teostatavad tehnikad. See on töömahukas ja seni veel raskesti digitaliseeritav. Täiuslik tegevus, mida kaheksa või 11 kuu jooksul õppida ja harjutada, et olla vajadusel valmis oma uute oskuste abil ohtu tõrjuma.

Putinil olevat trollivabrikud. Meil olgu siis trollidevastane armee. Õpetame igal aastal välja 3000 uut reservväelast. Miks mitte õpetada nende kõrval välja ka tuhat propaganda- ja kommunikatsioonispetsialisti. Helgemat ja loovamat pead nende hulgast, kes tavapärasesse ajateenistusse tervise tõttu ei sobi. Või kelle võimed leiaks sel moel lihtsalt paremat rakendust. Hüppeliselt kasvaksid ka naiste võimalused riigikaitses osaleda.

Pidevalt tuhat aktiivses teenistuses olevat ja ajapikku aina suurem hulk kordusõppustele kutsutud reserv-antitrolliväelasi. See ei oleks ainult reaktiivne, Putini trollide sõnumeid neutraliseeriv jõud. See oleks ka ressurss Eesti globaalse tuntuse ja maine tegelikuks edendamiseks.

Brändrahnust oluliselt võimsamalt on meid hiljuti kuulsaks teinud viraalseks läinud meemid elegantselt pädevatest Eesti politseinikest, Rummu uppunud vangla kohal uisutamisest või Koit Toome näoilmetest Eurovisioonil. Selliste lookeste teke ja levik ei pea olema ainult juhuslik.

Nii oleks trollidevastasest ajateenistusest Eestile lisaks riigikaitselisele ka majanduslikku kasu. Samuti tähendaks see, et igal aastal lisandub tööturule tuhat inimest, kellel on lisaks muudele ka väga praktilised nutika turundamise oskused. Vastulöök mittekineetilises sõjas, Eesti maine kujundamine maailmas ja vajalikud ärioskused tööturule. Kõigile kasulik kolm-ühes e-ühiskonna ajateenistus.