/nginx/o/2020/05/28/13122482t1h4230.jpg)
/nginx/o/2017/06/07/6758939t1h3118.jpg)
Mis juhtub, kui Eestis juhitakse tähelepanu, et populaarne Vene animasari «Maša ja karu» kätkeb endas propagandaelemente, kirjutab Kaitseliidu vabatahtlike blogi Propastop.
Propastop: Maša ja karu tõmbasid sae käima
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Propastop avaldas 22. mail ülevaate käsitlustest, mis vaatlevad populaarset animasarja «Maša ja karu» Kremli propaganda perspektiivist. Viitasime Leedu autoritele, Itaalia lehes La Stampa avaldatud loole ja Priit Hõbemäe artiklile 2015. aasta Eesti Ekspressis.
Käsitlus äratas huvi paljudes väljaannetes ja jõudis ka Venemaa meediasse, kus tõi kaasa propagandamaiguliste lugude suure laine. Nädala jooksul oli see üks peamine Eestiga seonduv teema Venemaa meediakanalites. Anname ülevaate, kuidas lugu levis ja milliseks selle käigus moondus.
22. mail tõlgib postituse vene keelde Postimees, paar päeva hiljem mainib seda juhtkirjas Eesti Ekspress, kus peatoimetaja Erik Moora kutsub üles peidetud tähenduste otsimisel mitte ogaraks minema (üleskutse on küllap suunatud ka lehele endale: vahendas algne postitus just Eesti Ekspressis avaldatud artiklit). Teema kohta avaldab kirjutise ka Sputnik, autoriks Vladimir Barsegjan.
Laia leviku aluseks saab aga postituse vahendamine soome keelde Kaja Kunnase poolt. Ajalehes Helsingin Sanomat avaldatud artikli «Baltlased muretsevad: maailma vallutanud koomiline animafilm «Maša ja karu» võib olla Venemaa hübriidsõja osa» tõlgib 31. mail vene keelde Rossija Segodnja välisuudiseid vahendav portaal Inosmi, misjärel paljuneb see mõne päevaga enam kui 40 venekeelseks artikliks. Kirjutavad RIA, Trud, Komsomolskaja Pravda, Lenta, NTV, Life.ru, samuti vähemtuntud kanalid Data24, EG, Mir Novostei, Vremja ja paljud teised.
:format(webp)/nginx/o/2017/07/03/6850193t1he130.png)
Soomekeelse artikli sissejuhatus, mis esitleb teemat põhjendamatult üldistades «baltlaste murena», saab venekeelses meedias hoogu juurde. Pealkirjades pole enam küsimärke ja need on nüüdsest kindlas kõnevormis. Kaob seniste artiklite arutlev toon, erinevate käsitluste esitamise asemel keskendutakse peamiselt Priit Hõbemäele ja tema artikli paarile tsitaadile. Rõhutatakse autori seost Tallinna Ülikooliga, mis annab arvamusele ametlikuma kaalu. Mõtet, et animafilm saaks olla propaganda kandja, naeruvääristatakse.
Vahendatud lugudes on mitmeid faktivigu, nii märgitakse ekslikult, nagu oleks Hõbemägi andnud Soome ajalehele intervjuu. Veebileht Rusversion.info tsiteerib aga näiteks kedagi Tallinna Ülikooli lektorit «Priit of Cyberage». Tihti ei tooda viiteid tekstides viidatud tekstidele, et lugeja saaks väiteid ise üle kontrollida. Ukraina väljaanne aga seob teema juba laiema konfliktiga, mainides loos Venemaa ja Eesti diplomaatide vastastikust väljasaatmist.
Kogu meediasündmuse kulminatsiooniks omistab Venemaa üks esipropagandiste Dmitri Kissoeljov Hõbemäele iroonilise esirussofoobi auhinna, mis leiab loomulikult äramärkimist ka Eesti Sputnikus.
:format(webp)/nginx/o/2017/07/03/6850201t1h75d6.png)
Juhtum on näide sellest, mis võib juhtuda iga tekstiga olukorras, kus meedia ei soovigi arutleda, vaid esitab juba ette valmis seisukohti. Oleme näidanud ka varem, kuidas infokonflikti tingimustes ei ole oluline loo tegelik sisu. Piisab paarist märksõnast, mis propagandanarratiiviga haakuvad, kui juba saab kirjutada suure meediasündmuse. «Eestlased peavad multifilmi hübriidrelvaks» sobib eelnevate meediastereotüüpidega, et siin elab riigitäis hüsteerilisi venevihkajaid ja ebaadekvaatseid paranoikuid.
Tähelepanu Maša loole aitas tahtmatult tõmmata ka Vladimir Putin ise, kes mai lõpus filmi loonud animastuudiot külastama sattus. «Maša ja karu» on idanaabri juures suur uhkuse allikas – üks väheseid tänapäeva Venemaal loodud asju, mis on maailmas tõeliselt populaarne ja edukas. Nii võib vihasest vastukajast isegi aru saada. Küllap süttiks ka Eesti meedia, kui kohtaks kirjatükki, mis koeratüdruk Lottet riiklikuks propagandaks peaks. Vaevalt meiegi meedia algtekste väga põhjalikult analüüsima vaevuks.
Mis puutub aga arvamusse, et laste animafilmikangelased ei saa olla mõjutustegevuse kandjaks, siis pakume lugemiseks analüüsi Teise maailmasõja aegsest Hollywoodi animapropagandast.
Propastop.org on Kaitseliidu vabatahtlike veetav blogi, mis tegeleb Eesti-vastaste manipulatsioonide, valede ja propaganda paljastamisega. Nende tegemisi saab jälgida ka Facebookis.