Marko Mihkelson: Eesti annab Euroopale uuendusmeelse digitõuke

Marko Mihkelson Foto: Eero Vabamägi

Maailmas on vähe riike, kellel oleks iseseisev kuvand. Eestil on see olemas – meid teatakse üle maailma kui uuendusmeelset e-riiki. Seepärast on enam kui loogiline, et meie eesistumise võtmesõnaks on digitaalne Euroopa, kirjutab riigikogu liige Marko Mihkelson.

Ja nüüd ongi see käes. Kolmteist aastat pärast liitumist võtab Eesti esimest korda pooleks aastaks üle Euroopa Liidu eestvedamise ja suurte otsuste lepitajarolli. Seejuures teeb Eesti seda enesekindlalt, ühtsesse Euroopasse tugevalt uskudes ja digiteemade kaudu tulevikku uuendusmeelsust süstides. Just nii nagu tänases rabedas maailmas Euroopale kõige enam vaja ongi.

Unustage kahtlused. Eestlaslikult muretseme õnnestumise pärast. Miks? Muidugi saame hakkama ja kuidas veel. Eesti tervikuna ja meie väga tublid ametnikud on ammu tõestanud, et suudame vaatamata väiksusele olla edukas Euroopa Liidu liikmesriik, kes on ühendusse kuulumisest palju võitnud. Nüüd on tulnud aeg ka meil ühendusele midagi tagasi anda.

Peame ise nägema oma vajakajäämisi

Maailmas on vähe riike, kellel oleks iseseisev kuvand. Eestil on see olemas – meid teatakse üle maailma kui uuendusmeelset e-riiki. Seepärast on enam kui loogiline, et meie eesistumise võtmesõnaks on digitaalne Euroopa. Juba üksnes selle teema tõstatamine  eesistumise põhisõnumina on tugev alus õnnestumisele.

Andmete vaba liikumine kui viies vabadus Euroopas Liidus on meile võimas kaubamärk.  See ei sünni mõistagi kiirelt ja eriti avaliku sektori digitaliseerimise suhtes leiab Euroopas veel tugevat tõrget. Arusaadavalt. Kuid tuleviku vastu ei saa. Eesti roll on näidata oma eeskuju ja töötavate lahendustega, kuidas digitaalne Euroopa võiks välja näha ja see kodanikele lähemale tuua.

Septembri lõpus kogunevad Tallinnas Euroopa riigipead ja valitsusjuhid, et anda ühendusele uuendusmeelne digitõuge. See mitteametlik tippkohtumine peaks kujunema kogu meie eesistumise kõige nähtavamaks ja kõnetavamaks sündmuseks.

Eesti ambitsioon peab ulatuma kaugemale üksnes eesistumisest. Digiteemadel laiema konsensuse leidmine võtab aega, kuid just eesistumisega suudab Eesti oma tugevusi süvendada ja digiteemade eestkõneleja rolli kinnistada. Selle kõrval on oluline seegi, et me ise suudaksime näha oma vajakajäämisi. E-Eesti peab alati olema tulevikuhõnguline.

Eestil tuleb olla valmis ka üllatusteks

Pool aastat möödub kiiresti. Pealegi on august Euroopas vaikne ja jõulud lõpetavad aasta ennatlikult. Lisaks digiteemadele on Eesti eesistumise ajal teisigi väga olulisi küsimusi, milles meil tuleb anda oma panus Euroopa otsustusprotsessi juhtimisel. Keerulisem nendest on muidugi rändeteema, sest liikmesriikide seisukohtade tugevad eristumised teevad kompromissi otsimise vaevarikkaks. Aga heaks õppetunniks on see meile kindlasti.

Kodanike turvalisus ja Euroopa kestlik areng on täna ühtviisi olulised kõigile liikmesmaadele. Sama kehtib see ka ühiste välis- ja kaitsepoliitika teemade kohta. Idapartnerluse tippkohtumise korraldamine just Brüsselis rõhutab kogu ühenduse huvitatust Euroopa Liidu idanaabruse suhtes. Süvendatud koostöö kaitseküsimustes peaks samuti saama kindlamatesse raamidesse meie eesistumise ajal. Siin on Eestil suurepärane võimalus aidata kaitsekoostöö kujundamisele kaasa viisil, milles oleks rohkem panustamist tegelikesse võimetesse ning vähem dubleerimist juba eksisteerivate tegevustega näiteks NATO raames.

Loomulikult tuleb Eestil valmis olla ka üllatusteks, mille osas pole keegi kunagi kaitstud. Rahvusvahelises plaanis on eeloleva poolaasta jooksul näha pingete kasvu laiemas Lähis-Idas, segadust Lääne-Balkanil, võimalikke üllatusi Põhja-Korealt, Venemaa agressiivsust kas või läbi suurõppuse Zapad-2017. Valimised Saksamaal on väga tähtis teetähis Euroopa arengus, kuid vähemalt tänane seis ennustab Euroopa Liidu ühele juhtriigile kohase stabiilsuse püsimist.

Ja lõppeks ei saa mööda Eesti enda sisemisest kaardimajast. Sügisesed kohalikud valimised tulevad muidugi halval ajal. Poliitilisi tõmblusi vältida on keeruline, eriti kui võitluses Tallinna pärast on esiplaanil muu hulgas ka peaministri erakonna Kremli-meelse tiiva survemängud. Loodetavasti see kõik ei tõuse keemispiirini. Eestil on eesistumisest palju võita ja kui me suudame selle perioodi sisemiste mullistuste kiuste ühtse eesmärgi nimel läbida, siis sellest võidavad kõik.