Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Juhtkiri: Ühtse Venemaa pantvangis (17)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Olga Ivanova, Oudekki Loone, Yana Toom, Mihhail Kõlvart ja Mihhail Korb pressikonverentsil
Olga Ivanova, Oudekki Loone, Yana Toom, Mihhail Kõlvart ja Mihhail Korb pressikonverentsil Foto: Liis Treimann

Kuhu siirdus korruptsioonis süüdistatav Keskerakonna endine esimees Edgar Savisaar 12. juunil kohtusaalist? Venemaa saatkonda, tähistama selle riigi suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmise aastapäeva. Märgiline sündmus, iseäranis nende protsesside taustal, mis kohaliku omavalitsuse volikogude valimiste eel Eestis lahti rulluvad.

Seda, et Savisaare taandamise järel vallandub Keskerakonnas ja Eesti poliitikaelus plahvatus, oli oodata. Ei pea olema organisatsiooniteoreetik, et mõista: kui üks erakond on niivõrd juhikeskne, siis tema lahkudes puhkeb võitlus võimu ja mõjuvõimu pärast. Kui juht sunnitakse taanduma, hõõgub tuli tuha all edasi. Savisaar on alati reetureid karistanud. Asjaolu, et Jüri Ratas on olnud suuremeelne ning teinud temast justkui de facto auesimehe, ei lähe talle korda, küll aga see, et nimelt Ratas tõukas ta troonilt.

Savisaare trumpkaart on võimalik häältesaak, eeskätt venekeelselt valijalt, aga mitte ainult. See võimaldabki mängu Tallinnas, kus Keskerakond on mitu valimistsüklit nautinud ainuvõimu. Kandideerin – ei kandideeri; Keskerakonna või siis oma nimekirjas. Samas mängus annavad avalikkuse ees etendust kolm õde ehk Euroopa Parlamendi liige Yana Toom ning riigikogu liikmed Olga Ivanova ja Oudekki Loone.

Erakonna esimehena püüdleb Ratas mitte lihtsalt valimisvõidu, vaid status quo säilitamise poole pealinnas Keskerakonna ühtsuse sõnumiga. Kuid tehes järeleandmisi olukorras, kus ühtsus tegelikult puudub, ei jääks pantvangi mitte ainult tema ise, tema erakond ja valitsus. Kui vaadata õdede nõudmisi, siis näeme, et küsimus ei ole vähemas ega rohkemas kui Eesti riigis. Oluline on ka ajastus. Venemaa teeb kõik, et Euroopa Liitu murendada, ning mõistagi oleme eesistujana surve all.

Savisaar himustab kättemaksu, kolm õde aga positsioone Eesti poliitikas. See ambitsioon ei tähenda mõistagi parteilisi kommunaalametikohti, vaid siin peetakse silmas tulevasi europarlamendi ja riigikogu valimisi. Samuti üldisi põhimõtteid, nagu nn vene küsimust Eestis kõige erinevamatel tasanditel. Kui hiljuti sai selgeks, et valitsuses ei saa olla ministrit, kes avalikult Eesti NATO-liikmesuse vastu astub, siis tulevikus võib olukord olla teistsugune. Yana Toom teatas mäletatavasti, et Mihhail Korbile tehti tagandamisega ülekohut.

Keskerakonnal on koostöölepe Putini partei Ühtse Venemaaga, mis Ratase sõnul on külmutatud. Väljapressimine Tallinna kohalike valimiste eel näitab, et leping mitte ei sula, vaid lausa hõõgub. Suurele osale Keskerakonna valijaskonnast pealinnas on see sümboolse tähendusega. Kui aga erakond laseb endast tingimustega üle sõita, sõidetakse üha uuesti. Ja süües kasvab isu.

Tagasi üles