/nginx/o/2017/06/15/6787229t1h54d9.jpg)
Üks literaat, kes Eesti jaoks pöördeliste momentide aegu olulisi ameteid pidanud, märkis hiljuti sotsiaalmeedias, et kui see mees on ametis, võime rahulikult magada. Selge ja kindel mõte, mida seni on tulnud võimuloleva koalitsiooni ridadest eri valdkondades tikutulega otsida, on kaitseminister Jüri Luige (IRL) näol nüüd valitsuses olemas.
Pingelises ja ootamatusi täis maailmas on juhtide enesekindlus hindamatu omadus. Ilma selleta poleks meil Võidupüha, mida tähistada. See on kahtlemata ka üks rahu alussambaid, sest usk ja lootus, et tuleme keeruliste olukordadega toime, saab alguse meie enda seest. Meie vastutus on praegu suurem kui kunagi varem, sest oleme kohe-kohe Euroopa Liidu eesistujariik.
Krimmi okupeerimise ja Ida-Ukraina destabiliseerimise tõttu rahvusvaheliste sanktsioonide all olev Venemaa korraldab sügisel ulatusliku sõjalise õppuse Zapad. Meie ümber liigub märkimisväärne hulk infomüra, mis kohati paisub sõna- või küberlahinguks. Üks libasõnum kuulutab, et lääs ja NATO, meie teiste seas, tegelevad sõjahüsteeria õhutamisega. Ent kaitsevõime tugevdamine ja liitlaste nähtav kohalolek on meile enesekindluse küsimus. «Venemaa risk ei ole konstantne /.../ kui Moskvast vaadatakse, et NATO on ühtne, siis see risk langeb märgatavalt,» ütleb kaitseminister Luik Postimehe usutluses.
Peaministripartei Keskerakonna mõned liikmed viljelevad venekeelsele valijale meeldida tahtes idanaabrile sobivat retoorikat. NATO-vastane kommentaar viis minister Mihhail Korbi ametist. Erakonnal on taskus leping Vladimir Putini partei Ühtse Venemaaga. Luik ütleb, et tema meelest tuleks see puruks tõmmata. Keskerakonna esimees Jüri Ratas ei ole seda mõistlikku soovitust veel järginud. Samas on peaminister rõhutanud Eesti senist lääne lõimitusele orienteeritud välis- ja kaitsepoliitilist kurssi. Koalitsiooni sünni juures olnud Luik kinnitab intervjuus, et hoiak jättis talle juba toona päris kindla tunde.
Paraad Võidupüha tähistamiseks on rännanud president Lennart Meri ellu kutsustud algatusena kui demokraatliku Euroopa traditsioon mööda Eesti linnu ning leiab tänavu aset Rakveres. Välisriikidest on oma üksuse või liputoimkonnaga esindatud Prantsusmaa, Suurbritannia, Ameerika Ühendriigid, Leedu, Läti ja Taani. Nende riikidega oleme olnud õlg õla kõrval välismissioonidel, aidanud teisi ja tunneme nende moraalset tuge nüüd siin.
Me ei meenuta Võidupühal ainult tähtsat võitu Vabadussõjas, aastal 1919 peetud Võnnu lahingus, vaid kinnitame nii iseendale kui väljapoole, et oleme enesekindlad. Et meie kõrval on sõbrad ja liitlased ning võime julgelt homsesse vaadata.