Aastal 1992 astuti hulk riigile olulisi samme: rahareform ja uue põhiseaduse rahvahääletus, riigikogu ja presidendi valimised; ametisse astus uus valitsus. Vahetult pärast taasisesisvumist moodustasid ülemnõukogu ja Eesti Kongress Põhiseaduse Assamblee, kuhu kuulus kummastki 30 esindajat.

Uue põhiseaduse eelhääletus toimus 15.–22. juunini, referendum 28. juunil. Oli mugav teha kaks toimingut korraga: vahetada raha ja osaleda ka eelhääletusel. Paljud valimisjaoskonnad asusid samades kohtades, kus töötasid piirkondlikud rahavahetuspunktid. Hääletajatel tuli vastata ei-jah-vormis kahele küsimusele. 1. Kas teie olete rahvahääletusele esitatud EV põhiseaduse eelnõu ja põhiseaduse rakendamise eelnõu poolt? 2. Kas teie olete selle poolt, et põhiseaduse rakendamise seadusesse lisatakse säte: «Lubada pärast põhiseaduse jõustumist toimuval esimesel Riigikogu ja EV presidendi valimistel osaleda ka Eesti kodakondsuse taotlejatel, kes on taotluse esitanud 5. juuniks 1992. a.»?

Nimekirjad olid tehtud rahvastikuregistri alusel, vajadusel sai rahvastikuregistri kaarti täita ka valimisjaoskondades. Referendumi eel kutsus ülemnõukogu juhataja Ülo Nugis rahvast hääletamisel osalema – uus põhiseadus tuleb vastu võtta, ainult selle alusel saab valida uue, põhiseadusliku parlamendi.

Põhiseaduse rahvahäälestusel osales 66,4 protsenti hääleõiguslikest kodanikest ja neist 91,2 protsenti toetas  uut põhiseadust. Rakendusseadusesse sätte lisamise vastu hääletas üle 53 protsenti. Kodakondsuse taotlejaid oli kirjas 5700 inimest. Kui selgus otsus valijate ringi mitte laiendada, tekitas see paraku ka paksu verd ja mõnigi võttis tagasi oma kodakondsustaotluse.

Milline peaks põhiseadus olema, selles polnud täielikku üksmeelt. Need, kes nõudsid 1938. aasta Eesti Vabariigi põhiseaduse tingimusteta jõustamist ja kutsusid hääletama  uue põhiseaduse vastu (nn restitutsionistid), jäid oma arvamusega vähemusse ning uus põhikiri sai ülekaaluka toetuse. Tallinna pressikeskuses öösel toimunud pressikonverentsil osalenud ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel ja komisjoni esimees Eerik-Juhan Truuväli tänasid rahvast, kes olid täitnud oma kodanikukohust, ja tegid esimesed kokkuvõtted. Referendum loeti toimunuks ja esialgsetel andmetel andis enamus oma toetuse uuele põhiseadusele.

Truuväli rääkis, et kogu häälte lugemine toimus käsitsi. See nõudis aega ja energiat. Probleeme oli ka sellega, et nimekirjad olid puudulikud ja mitte kõik kodanikud polnud neisse kantud. Seetõttu tuli veel valimispäeval kodakondsusameti töötajatel nimekirju täiendada. Ametlikud tulemused tegi valimiskomisjon teatavaks 3. juulil ning põhiseadus jõustus järgmisel päeval.