Postimees 1930. aastal: kuidas kindlustada laulupidu?

1926. aasta laulupidu. Foto: Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum

Tartu laulupeo toimkond peab ikka veel läbirääkimisi suuremate kindlustusseltsidega selle üle, kuidas kindlustada laulupeo sissetulekuid võimaliku vihmavalingu vastu. Vihmast oleneb tõepoolest kui mitte kõik, siis igatahes väga palju. Kes tahaks kuulata laulu, kui ülevalt valab kui oavarrest? Või mis sa laulad lagedale ja ligedale platsile...

Niipalju kui teada, ei ole ükski laulupidu vihma pärast hoopis pidamata jäänud. Läinud aastal juhtus küll Pärnus midagi sellesarnast, vihm tabas rongikäiku, kuid laululavale jõudes oli see juba üle ja päike kuivatas kõik «pisarad». Seepärast ei riskeerigi kindlustusseltsid summasid mängu panna ja pealegi ainult paariks tunniks päevas. Nõnda on ka nende poolt nimetatud tingimused hästi «soolased».

Üks kohalik suurem kindlustusselts teatab, et ta nõus on laulupidu vihma vastu kindlustama järgmistel tingimustel: 5000-kroonilise riisikosumma preemiamaks 4 tunni eest oleks kogusummas 1382 krooni, kusjuures on arvestatud mitte vähem kui 2 mm sademete hulgaga. Teise kindlustusseltsi tingimused: 1 tunni eest 6 prots. kindlustussummast, 2 tunni eest 11,5, 3 t. eest 17, 4 t. eest 22,5, 5 tunni eest 27 ja 6 t. eest 31,5 prots.

22.06.1930