Kuidas ka ei tahaks kultuuriteemadel vaid positiivseid sõnumeid kajastada, ei saa parimagi tahtmise juures mööda vaadata selleaastase muusikaauhindade jagamise tseremoonia ebaproportsionaalselt suurest maksumusest.  Ei saa pidada normaalseks, et auhinnaõhtu korraldaja saab tasuks sama summa kui elutööpreemia saajad, ega ka seda, et kogu auhindade üleandmise ürituse maksumus on samas suurusjärgus auhinnarahaga.


Kui vaadata proportsioone, siis tähendaks see sama, kui näiteks Nobeli rahupreemia üleandmistseremoonia korraldaja saaks auhinnasummaga võrreldava tasu – ei rohkem ega vähem kui 16 miljonit Eesti krooni.


Meenub, kui suurt kära on kultuuriinimesed ise tõstnud, kui on olnud juttu näiteks kultuuriministeeriumi administreerimiskuludest, mille asemel võiks kultuuritegijaile enam toetusi maksta. Ehk oleks ka siin see koht, kus küsida, kas lisakulud võrreldes peamise eesmärgiga – tänada muusikaauhinna saajaid nende loometöö eest – liiga suured ei olnud.