Juhtkiri: Rail Baltic riigikogus - «jah» tuleviku Eestile

Rail Baltic. Foto: eskiis

Täna algava riigikogu istungijärgu viimase päevakorrapunktina hääletatakse teisel lugemisel Rail Balticu küsimust. Täpsemalt Eesti, Läti ja Leedu valitsuse vahelise raudteeühenduse arendamise kokkuleppe ratifitseerimise seadust.

Rail Balticut tuleb vaadata kui tulevikuprojekti. Avalik debatt, mis selle üle on käinud, laineteks tasuvus- ja avaliku arvamuse uuringud, on olnud ulatuslik. Meie demokraatliku protsessi lahutamatu osa on sõna- ja arvamusvabadus. Postimees on andnud ja pakkunud korduvalt sõna nii Rail Balticu toetajatele kui ka kriitikutele.

Esindusdemokraatia tingimustes otsustavad rahva valitud esindajad Toompeal. Kahtlemata on riigikogu liikmed hoolikalt lugenud ja kuulanud eri seisukohti. Nelja parlamendierakonna – Keskerakonna, Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatiku Erakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu – saadikud on valdavalt näidanud, et on valmis Rail Balticut toetama. Ning see on Eesti tulevikku silmas pidades õige valik.

Raudteeprojekti kriitikute ja otseste vastaste leer on pikk ja nimekas. Debatt on toonud esile vajaduse tugevdada raudteetaristut ka praegustel trassidel ning seda tuleb toetada. Samuti on kriitika osaliselt õigustatud teavitamist puudutava suhtes. See töö peab jätkuma: tõstatatud küsimused peavad saama vastused ning kompromissid trassile jäävate kinnistute asjus põhjendatud.

Samas tuleb silmas pidada, et avalik arvamus toetab meie ühendamist Euroopaga raudteetsi. Eelmise aasta lõpus selgus Turu-uuringute Aktsiaseltsi uuringust, et Rail Balticuga hästi või väga hästi kursis olijast toetab selle rajamist 61 protsenti ning ligi pooled neistki, kes projektiga kursis ei ole.

Eesti vajab seda ühendust. Rail Baltic lõimib meid tihedamalt lõunanaabritega – toob Läti ja Leedu sama lähedale kui Soome. Samas on see osa kaheksa Euroopa Liidu liikmesriigi ühenduskoridorist. Tulevikuprojektide majanduslikku ja sotsiaalmajanduslikku tasuvust käsitlevates uuringutes on alati küsimärke, kuid ükski uuring pole näidanud Rail Baltcut riiki lõhestava hukatuslikku haavana, millisena projekti kujutavad kõige valjuhäälsemad vastased.

Euroopa Komisjoni Rail Balticu projekti koordinaator Catherine Trautmann on öelnud, et teist võimalust niisugust kokkulepet sõlmida ei tule. Eestil on olnud tarkust meile avanenud võimaluste aknaid hästi kasutada. Nii saime (taas) iseseisvaks, nii liitusime euroliidu ja NATOga võtsime kasutusele ELi ühisraha. Kui me oleksime hakanud pelgama bürokraatlikke «banaanikõverusi», Venemaa asjatut ärritamist, otsustusõiguse loovutamist – just sellised olid vastuargumendid –, poleks me praegu selline Eesti, nagu oleme.

Kus me oleksime? Tõenäoliselt integreeritud kuhugi mujale, eemal otsustamisest ja silmitsi hoopis teistsuguste probleemidega.