Züleyxa Izmailova: väike meeldetuletus Siim Kallasele (68)

Züleyxa Izmailova
, Erakonna Eestimaa Rohelised juht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Züleyxa Izmailova
Züleyxa Izmailova Foto: Liis Treimann

Viimastel päevadel on Siim Kallas (Reformierakond) öelnud korduvalt, et ta ei saa aru, miks Erakond Eestimaa Rohelised ei toeta Rail Balticu projekti. Kuna rohelised on seda korduvalt avalikkuse ees põhjendanud, jääb praegu pigem mulje, et Kallas lihtsalt ei mäleta. Selgitame taas, kirjutab Erakonna Eestimaa Rohelised juht Züleyxa Izmailova.

Rohelistele on vastuvõetamatu, kuidas on uue raudtee-ehituse läbisurumisel salatsetud, kiirustatud ja hämatud. Eesti on ühinenud Århusi konventsiooniga, mille kohaselt keskkonda oluliselt mõjutavaid projekte arutatakse kodanikega rahulikult ja põhjalikult läbi, et leida vastuvõetav tasakaal looduskahjude ja loodetavate tulude vahel. Midagi niisugust Eestis toimunud ei ole. Meid on hoopis fakti ette seatud: Rail Baltic tuleb iga hinnaga.

Miks peame nõustuma Ernst&Youngi tasuvusuuringu tulemustega, kui selles uuringus hinnatakse raudtee-ehitusega põhjustatud looduskahjusid nullile eurole? Kas peate meid nõrgamõistuslikeks? Sõna «raudtee» pole meile hüpnoos, mis halvab mõtlemise.

Seisame kindlalt olemasolevate raudteede ajakohastamise poolt.

Üha enam saab selgeks, et uue raudtee rajamine tähendab suure osa olemasoleva raudteevõrgu hääbumist. Miks peaksime toetama niisugust valikut? Miks peaksime alandlikult pealt vaatama, kuidas suur osa Eestit peab tooma ohvreid, et pealinlased saaksid mugavamalt reisida Riiga ja Vilniusesse?

Pärast pikka aega kestnud valeandmete esitamist on Ernst&Youngi tasuvusuuringust lõpuks selge, et uue raudtee hooldamine maksab Eestis vähemalt 30 miljonit eurot aastas. Enne maaliti see number palju pisemaks. Miks peame kulutama ainuüksi 200-kilomeetrise raudteelõigu hooldusele kümneid miljoneid eurosid aastas, kui meil ei ole 20 miljonit iga-aastaselt kuskilt võtta, et praeguse raudtee olemasolevatki taset hoida?

Rohelised on väga selle poolt, et tarbimisühiskonnale omane massitransport oleks senisest oluliselt vähem saastavam. Võrreldes maanteeveokitega on rongiliiklus kindlasti keskkonnasõbralikum. Kuid miks peab Rail Baltic konkureerima veelgi loodussõbralikuma meretranspordiga? Miks ei peaks Rail Balticu tasuvusuuringut tegema ausalt ja ilma numbritega manipuleerimata? Mida tähendavad Siim Kallase hiljutised sõnad, et «kalkulatsioonid võivadki valed olla, aga numbrites ei pea urgitsema»?

Eesti looduskaitsjatel on tõesti õnnestunud peatada kahjulikke projekte: lisaks fosforiidile ka kunagise Lenini puiestee pompöösne läbimurre ja paraaditribüüni rajamine. Kommunistid põhjendasid tollal oma tegevust üllate teatri rajamise eesmärkidega ning PR vastandas oskuslikult teatrisõpru ja looduskaitsjaid. Akadeemik Erast Parmasto sõnul elasid kommunistid läbikukkumise kibestumist läbi, kasutades ajakirjanduses «hõlmikpuu sündroomi» sõnamalakat.

Kuna Rail Balticu ümber on Eestis nii palju valet, demagoogiat ja manipuleerimist, siis Erakonnale Eestimaa Rohelised ei ole jäetud muud valikut, kui kõik see ebameeldiv päevavalgele tuua. Meie raudteede ajakohastamine ainult võidab sellest. Rail Balticu asjaajamine peab muutuma ausaks ja läbipaistvaks, siis saame raudtee, mida Eestimaa inimesed hakkavad ootama ja armastama.

Kommentaarid (68)
Copy
Tagasi üles