Maailmas ainulaadset e-residentsust ja selle häid külgi peaks vaatama kui Eesti panust maailma, rääkis möödunud nädala lõpul toimunud konverentsil «Maailmamuutjate kool 2017» e-residentsuse programmi juht Kaspar Korjus.
Kaspar Korjus: e-residentsus kui Eesti kingitus maailmale (7)
13. juuni 2017, 20:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna (reedel – toim) täpselt nädal aega tagasi olin Pelgulinna sünnitusmajas. Ei saa öelda, et see oli just tore päev. Sünnitused on naistele ikka päris rasked ja seal toeks olla on samuti raske. Samas oli see ka minu elu kõige õnnelikum päev, sest kõik lõppes hästi. Miks olen siis nii õnnelik?
Sest tean, et aitasin ilmale tuua inimese, kes hakkab elama väga vinges tehnoloogia juhitud maailmas, mis on globaalne ja võimalusterohke. Ja tean, et Ruufusel – vastsündinu nimi – on võimalik end teostada. Tal on võimalus avastada ja leida enda kirg ning end seeläbi realiseerida. Ja see tunne on võimas.
Enamikul maailma inimestest selline võimalus aga puudub. Maailmapank hindab, et 73 protsenti maailma kodanikest ei ole endiselt võimelised end globaalsetes ettevõtmistes teostama. Neil puudub ligipääs finants- ja äriteenustele või elavad nad liiga korruptiivses riigis või muudel põhjustel – nad ei saa enda ideedega maailma minna.
Üks põhjusi, mis hoiab inimesi tagasi on selle taga, et sünnime erinevatesse riikidesse ja sellega kaasnevad meil erinevad elud. Mida need riigid tähendavad? Riigid on minu jaoks sellised väljamõeldud kogukonnad, mis lepivad kokku mingid reeglistikud ja normid ning seejärel panevad ette vaimsed ja füüsilised piirid inimeste vahele. Ja kui satud valele poole piiri, siis üldjuhul võib öelda, et proovi järgmises elus õnne, sest riigi tempel on Sul üldjuhul igavesti peal.
E-residentsuse võlu
Kaks ja pool aastat tagasi andis riik mulle juhtida sellise asja nagu e-residentsus. Oma olemuselt e-residentsus ei ole midagi muud kui see, et välismaalased saavad Eesti riigi käest ühe numbri, mida loeme nende digitaalseks identiteediks. Oluline on rõhutada, et see ei anna kellelegi õigust tulla Eestisse elama, kuid see annab meile endile võimaluse pakkuda oma e-teenuseid teistele inimestele üle maailma; seal, kus nad elavad täna. Saame aidata maailma inimestel lihtsalt paremini firmasid asutada, paremini allkirju anda, paremini ülekandeid teha. Selline on e-teenuste võlu, nad on kergesti laiendatavad.
Arvan, et kaks ja pool aastat tagasi me veel ei tajunud, mida see tegelikult tähendab Eestile ja maailmale. E-residentsus tähendab seda, oleme digitaalselt kaotanud riigipiirid. Tahame kõiki häid inimesi oma digitaalseteks kodanikeks. Mis on ühe digitaalse kodaniku võimalused ja õigused – see kõik on meie endi välja töötada.
Alustasime sellega, kus on meil kõige väiksema vaevaga võimalik kõige rohkem saavutada – avades oma ettevõtluskeskkonna kõigi jaoks. Täna annab e-residentsus võimaluse asutada ja juhtida Euroopa Liidus ettevõtet oma asukohast sõltumatult. Võtsime seda kui riikliku startup'i, esialgu tuli Eestisse reisida neli korda, et ettevõte ja pangakonto saaksid avatud. Paar nädalat tagasi konverentsil «Latitude59» kuulutasin välja, et nüüdsest lahendasime ka viimase probleemi ning e-residendid ei pea enam kordagi Eestit külastama.
Eesti panus maailma
Sellest tulenevalt on esimestest päevadest peale saatnud e-residentsust suur edu. Meil on 137st erinevast riigist üle 20 000 e-residendi, kes juhivad üle 3000 ettevõtte. Nende probleem on olnud nii suur, et on nõus olnud külastama Eesti välisesindusi ja Eestit ise, et saada osa meie digitaalsest pakkumisest.
Suurim huvi tuleb just nendest riikidest, kelle kodanikud seisavad täna probleemide ees. Näiteks inimesed Ukrainast, Türgist, Indiast. Neil puudub täna võimalus veebis globaalset äri ajada – alustades sellest, et välisvaluuta makseid ei saa vastu võtta. Nüüd nad asutavad ettevõte, pangakonto, ehitavad nt PayPaliga e-poe, ja müüvad oma tooteid ja teenuseid rahvusvaheliselt.
See tähendab, et oleme riigina loonud võimaluse kõigil maailma inimestel rahvusvahelise ettevõtlusega tegeleda nii, et Sa ei pea kunagi kodust lahkuma. Näen, et iga riik peaks leidma oma rolli maailmas. Island on kui põhjamaade väärtuste kaitsja, Vatikan kui maailma religiooni hoidja, USA kui demokraatia kaitsja. Eesti panus maailma on anda igale inimesele võimalus end realiseerida. Ja vähemalt mina tahan elada riigis, mis annab maailmale oma panuse.
Kuna Rufi on meil aga nii armas, siis võtan mingiks ajaks isapuhkuse ja sõidan nüüd kohe tagasi Tallinna. Nii, et jätan nüüd minu järel tulevate inimeste hoolde kõigi teiste maailma probleemide lahendamise.