Isepäine kompromissikunstnik

Helir-Valdor Seeder Foto: Andrus Peegel

«Jason Stathami stiilis hall mees halli pintsakuga, aga riskikulleriks ikkagi ei saa,» ütles kolleeg irooniliselt, vaadates tõtt järjekordse ajalehe esiküljel ilmunud Helir-Valdor Seedrit kujutava plakatiga. On see tõesti nii?

Statham, briti filminäitleja, tegeles kunagi vettehüpetega ning on saanud tuntuks märulites riskialteid tegelasi kehastades. Seeder, kes 14. mail Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) suurkogul Kaia Iva ees 18 häälega erakonna esimeheks tõusis, on olnud nooruses kaugus- ja kolmikhüppaja, saavutanud spordiklubi Jõud tšempionitiitli. Riski ei pelga temagi. Näiteid on kogu tema poliitiline karjäär täis.

Isepäine mees, on tema kohta sageli öeldud. Seeder on mitmel-setmel korral paistnud silma avaliku kriitikaga oma erakonnakaaslastegi aadressil. Viljandi maavanemana andis ta tuld politseireformi pihta, mida vedasid isamaaliitlastest ministrid. Põllumajandusministrina ründas ta teravalt Eesti-Vene uue piirilepingu sõlmimist.

Sel nädalal remonditi Seedri juhtimisel valitsust. Margus Tsahkna, Sven Sester ja Marko Pomerants annavad portfellid üle vastavalt Jüri Luigele, Toomas Tõnistele ja Siim Kiislerile. Priit Sibulast sai taas erakonna peasekretär.

Need vahetused ja Seedri otsus ise valitsusest välja jääda kõnelevad poliitilisest kompromissimängust: vajadusest kehtestada end valitsuses, erakonnas ja leida IRLile sobiv positsioon, et minna vastu kohalikele valimistele. IRLi heitlus reitingutabeli põhjaga näitab valija pettumust.

«Meie pink on pikk,» tahab Seeder nüüd valijale öelda. Mainigem, et ühtki senist IRLi ministrit Seeder maha ei trampinud, pigem jagas komplimente. Näiteks nimetas ta «Terevisioonis» Sesterit üheks valitsuse tugevamaks ministriks.

Jüri Luige maine on nii hea, et teda ei ründa isegi opositsioon.

Toomas Tõniste maksupaketti korrastama – miks mitte, ikkagi ettevõtja. Pealegi hakkas tema eelkäija «astmelist tulumaksu» ja «eelarve tasakaalu» ümber sõnastades juba liiga poliitiliseks tuulelipuks muutuma.

Siim Kiisler ja Priit Sibul peaksid hoidma erakonnas kodurahu.

Aga mis saab maailmavaatelisest väärtuskonfliktist, millega IRL Keskerakonna valitsuses pidevalt maadlema on pidanud? Selleks sobib ideaalselt Seedri kabinetiväline positsioon, mis jätab talle võrdlemisi vabad käed. Ühe jalaga sees, teisega sees – nii vähemalt sügiseste valimisteni, hoides ühest küljest valitsust koos, iseend tegijana võimul ja pildil ning samal ajal tõstes esile «vanu Isamaa väärtusi». Nagu toosama esikülgede Seedri reklaam, mille loosung ütleb: «Isamaaline jõud!», ehkki plakati esteetiline lahendus ja seesmine jõud paistab olevat pigem Res Publica laadis.

«Viimastel nädalatel on juhtunud nii palju asju, millest peaks kirjutama, aga lihtsalt ei jõua. Pealegi on need minu jaoks enamasti liiga frustreerivad. Kirjutan vahelduseks hoopis spordist,» teatas IRLi liige, semiootik Mihhail Lotman oma ajaveebis.

Lotmangi kuulub nende poliitikute hulka, kes söandavad erakonnakaaslastele ja valitsusele, mille koosseisu nad kuuluvad, avalikke etteheiteid teha. Ma ei tea, mida ta seekord silmas pidas, aga sotsiaalmeedia järgi otsustades näib kõiki kohalikke poliitikavaatlejaid viimasel ajal erutavat rohkem Ott Tänaku, Anett Kontaveidi või mõne Eesti pallimängukoondise käekäik. Valimiste aastal...!

Samal ajal käib aga avalikus ruumis debatt, kas omadusteta (aga innukalt sporti harrastavad) mehed ja naised ongi juba riigi üle võtnud ning mis sellest kõigest lõpuks välja tuleb.