Tagasivaade: Veljo Tormis Kalevalaseura auliikmeks

Peeter Langovits
, fotograaf
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Soome kultuurielus läbi aastakümnete olulist rolli etendanud Kalevalaseura alustas tegevust 1919. aastal Helsingis. 28. veebruaril 1991 Kalevala päeval otsustas seltsi aastakoosolek kutsuda viiendaks auliikmeks Eesti helilooja professor Veljo Tormise ning temast sai ainus välismaalasest auliige.

Enne teda oli kutsutud seltsi auliikmeks ka keelemees akadeemik Paul Ariste, kes suri aastal 1990. Tormisele sai see tunnustus osaks tänu soome-ugri rahvamuusika uurimisele ja selle maailmas tutvustamisele.

Otsust tõendavad dokumendid jõudsidki kevadel Soome Vabariigi Tallinna konsulaati. Liivalaia tänavas asunud konsulaadi akende taga lookles pidev viisajärjekord ja kogu personal töötas täistuuridel. Selle kõrvalt leidis Soome konsul Eija Kauppi aega meile olulise sündmuse tarvis 6. juuni pärastlõunal, mil ta andis Kalevalaseura auliikme tunnistuse ja liikmemärgi Tormisele pidulikult üle. Tagasihoidlikku konsulaarbüroosse oli sel puhul kutsutud ka tuntud kultuuritegelasi.

Oma lühikeses tunnustuskõnes tõstis kultuuriminister Lepo Sumera esile professor Tormise tehtud suurt ja üldistavat tööd rahva muusikalise pärandi kogumisel ja kaasajastamisel. Tormise auliikme tunnistuse oli allkirjastanud Kalevalaseura tollane juhatuse esimees Pekka Laaksonen.

Kalevalaseura eesmärk oli «Kalevala»-ainelise mõtte ja maailmakäsitluse, soome kultuuripärandi uurimine ja teadmiste levitamine ning sellega seotud tegevuse toetamine. Selleks ühendas selts eelkõige folkloriste, kirjanikke, kunstnikke ja ajaloolasi. Igal aastal on tunnustatud stipendiumite ning preemiatega väljapaistvaid uurimistöid ja andekaid noori. Juba 1921. aastast alates on ilmunud nende aastaraamat, milles avaldatakse ka sugulasrahvaste uurimusi ja loomingut. Kalevalaseura on maailmas ainus oma maa rahvuseeposele pühendunud fond. Selle katusorganisatsiooniks on olnud Soome Kirjanduse Selts.

Seltsi kuulus siis 340 soome kultuuripärandi asjatundjat nii Soomest kui ka teistest riikidest. Nende seas olid ka 29 teadus- ja kultuuritegelast Eestist. Seltsi liikmeks niisama ei saadud, neid valis välja ja kutsus liikmeks seltsi juhatus.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles