Tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu.

FOTO: Mailiis Ollino / Pärnu Postimees

AS Ekspress Grupp lõpetas ise lehelaste projekti ning selles tööinspektsiooni süüdistada pole korrektne ega tõene, kirjutab tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu.

Laste suvine töötamine kütab kirgi ning meil kõigil on sellega oma noorusest isiklik kokkupuude ja üldiselt kipuvad inimesed mõtlema, et kui meie endiga midagi halba ei juhtunud, siis ei saa see kuidagi kahjustada ka meie lapsi. Täiesti nõus – noorest peast harjutatud oskused ja esimesed head töökogemused annavad häälestuse edasiseks eluks. Samas on maailm meie ümber muutunud ning muutunud on ka ohtude hindamine.

Tööinspektsiooni üks eesmärke on hea töökultuuri loomine ja arendamine ning meie vaates võiksid noored endale jõukohast ning piisavalt hästi kaitstud tööd teha küll. Puuduvad igasugused takistused, kui noor inimene ise tahab tööd teha, tema vanemad on sellega nõus ning tööandja on valmis noortele eakohast ja turvalist tööd pakkuma sealjuures seadust järgides.

Miks tööinspektsioon keelas Ekspressi lehelaste töö- kas me paneme käe ette tulevaseks miljonäriks saamisele? Vastus on, et tööinspektsioon ei keelanud lehelaste tööd. AS Ekspress Grupp otsustas ise lõpetada lehelaste projekti ning suurest ajalehekontsernist pole kena selle kohta valejuttu ajada.

Kinnitan, et tööinspektsioon ei ole keelustanud alaealiste töötamist lehelastena. Oleme algatanud AS Ekspress Grupp kontserni kuuluva ettevõtte suhtes väärteomenetluse, mis on seotud alla 12-aastaste laste töötamisega. Väärteomenetluse algatasime eelmise aasta augustis kodanikelt tulnud kaebuste ja tähelepanujuhtimiste peale.

Menetlus puudutab seitsme-ja üheksaaastast last, kes töötasid Tallinnas Järve keskuse juures. Seega on probleem selles ühes juhtumis, mille pinnalt menetlust alustasime. Nende kahe lapse puhul leidis tööinspektor, et ei olnud järgitud tööaja reegleid – väikestele lastele oli lepinguliselt planeeritud üheksatunnine tööpäev, samas kui seadus lubaks vaid kolmetunnist tööpäeva. Samuti ei olnud sõlmitud töölepingut. Meie sõnum on olnud alati, et lapsi tööle pannes on vaja kaitsta nii nende õigusi kui tagada töö ohutus. Miks otsustas leht nende rikkumiste avastamisel kogu projekti peatada on meile arusaamatu.

Väärteomenetlust ei algatanud me sugugi ootamatult ja vahetult enne suveperioodi. Saatsime eelmise aasta mais, vahetult enne tiheda suvise tööperioodi algust Eesti Ekspressile märgukirja, milles tuletasime meelde olulisi asjaolusid lastele ja noortele töö pakkumisel. Alla 12-aastaste osas tõime välja seaduses sätestatu, et 7-12-aastane alaealine võib töötada eelkõige etendusasutuse töös loomingulise töötaja või modellina. Näiteks astuda üles reklaamikampaanias, esineda rolliga teatrietenduses või osaleda erinevates kultuuriprojektides. Samuti tuleb meeles pidada, et kuni 12-aastased tohivad koolivaheajal töötada kolm tundi päevas.

Huvi töötegemise vastu tekibki peamiselt 13-14-aastaselt, sest just sellest vanusest minnakse tavaliselt õpilasmalevasse või otsitakse tööd mujalt. Näeme neidsamu 13-14-aastaseid müümas etenduste või kontsertide pileteid, rannas pirukat või jäätist, aga vahel ka ettekandjatena töötamas. Ettekandja töö sobib, kui töökorraldus on õige, ehk laps ei kanna suuri raskusi, vaid toob ja viib asju ükshaaval, ei puutu kokku alkoholi või tubakaga ning teeb seda päevasel ajal ehk enne kella kaheksat õhtul (seadusemuudatuse kohaselt kuni 22 õhtul). Oluline on, et tal oleks piisavalt puhkepause, õiged jalanõud pidevalt seisvas asendis tööks ja suvel ei ületaks tööaeg seitse tundi päevas (varem võisid selles vanuses lapsed töötada ainult kuni neli tundi).

Lastega, olgem ausad, tegelikult ka täiskasvanutega, kiputakse sõlmima töölepingu asemel hoopis käsunduslepingut. Käsundusleping eeldab, et töötaja on välja õppinud, oskab oma tööd korraldada – sisuliselt on tegu oma ala eksperdiga. Ja ta on nõus palgaga, mis talle makstakse.

Käsundusleping võiks olla näiteks noorel professionaalsel muusikul, kes tuleb oma instrumendiga mõnele üritusele esinema. Või siis noorel, kes teeb käsitööd, just talle sobival ajal ning ta ei allu tööandja korraldustele. Tööleping seevastu tagab vähemalt miinimumtunnitasu. Rahale lisaks peab tööandja töötajat juhendama, tagama väljaõppe ja selle, et töökeskkond oleks ohutu ning töötajate tervist säilitav. Sisuliselt võtab tööandja vastutuse selle eest, kus antud juhul siis laps töötab ja et ta oleks tööpäeva lõpus sama terve kui tööd alustades.

See on mõttekohaks lapsevanematele – kumb leping tundub teile mõistlikum ja nõrgemat poolt kaitsvam. Lepinguvabadus on kahtlemata demokraatliku ühiskonna tunnusjoon, aga mis annaks suurema kindlustunde, et lapsega on kõik hästi? Ja järsku laseks lapsel lisaks esimesele töökogemusele ja palgale harjuda ka töösuhte õigusliku poole eest hoolt kandma – töö eest peab saama tasu ning töö ei tohi tervisele liiga teha.

Kuidas siis teha nii, et lapsed saaksid hea esimese töökogemuse, neil oleks suvel midagi teha ning lapsevanemad tunneksid end kindlalt? Väga lihtne – tööandja peab läbi mõtlema töökorralduse laste huvidest, oskustest ning seaduse piirangutest lähtuvalt.

Tööinspektsioon on alati valmis jagama nõu seadusepiirangute ja töökeskkonna töötajale ohutuks ja tervist hoidvaks muutmise osas. Leiame, et ka lehelapsed võivad jätkuvalt meie linnapilti ilmestada. Kuid nii, et kotis oleks mõistlik kogus lehti, lapsed ei peaks suurema koguse sularahaga ringi kõndima ning töötaksid vaid nii kaua, kui see neile eakohaselt ohutu on. Tööelu on neil ees pikk ning seepärast on väga oluline esimene kogemus ohutuks, meeldivaks ja mõlemaid pooli arvestavaks teha.