Juhtkiri: ametnike suurõppus – eestlased teevad ära

Foto: Urmas Nemvalts

Eesistumine hakkas juba peale, kuu aega plaanist varem – tõsi, asenduskorras ja osaliselt. Euroopa Liidu Nõukogu eesistujaks olemine on mõneti kui riigiametnike suurõppus. Eesistumisele ei tasu panna imelisi lootusi, ent väikseim tulemus on see, et tuhanded Eesti ametnikud on poole aasta pärast tunduvalt kogenumad.

Kuigi Eesti aeg hakata Euroopa Liidu Nõukogu eesistujaks pidanuks kätte jõudma 1. juulil, tõid erakorralised valimised ja valitsuse tagasiastumine Maltal kaasa selle, et neil lihtsalt pole ministreid, kes koosolekuid juhataks.

Pikalt ette valmistatud Eesti eesistumist on juba enne selle algust tabanud ootamatused, mis pole sõltunud Eestist endast. Britid otsustasid eelmise aasta jaanipäeva eelõhtuks referendumil, et nemad enam kaasa ei mängi, ja Eesti jaoks oli üks tulemus see, et meie juubeliaastaks plaanitud ELi eesistumine algab pool aastat varem.

Võrreldes eesistumise poole aasta võrra ettepoole nihutamisega on asjaolu, et Eesti ministritel tuleb nüüd maltalaste asemel mõnd koosolekut juhatada, pigem tühine ebamugavus. Veidi muutub ministrite päevakava, kokkuleppimist nõuavad detailid kuni selleni, kes esineb ministrite kohtumisele järgneval pressikonverentsil jm. Ometi on seegi väiksemat sorti tuleproov ja näitab ära, kui võimekad on meie poliitikud ja ametnikud kiiret reageerimist nõudvates oludes. Ärksamad tegelased meie ametnikkonnas seda nii võtavadki, selmet hirmus kurjalt maltalaste tempu kiruda.

Kui «lendav soomlane» Mika Häkkinen sai vormel 1 maailmameistriks (1998 ja 1999) ja Kimi Räikkönen (maailmameister 2007) kuulsust kogus, võeti kokku kõik soomlaste võidud ralli maailmameistrivõistlustel ja käibele tuli ingliskeelne väljend «if you want to win, hire a Finn» («kui tahad võita, palka soomlane»). Muidugi olid selle lause usinaimad kasutajad soomlased ise, aga… Ometi iseloomustas väljend seda, et üks väike rahvas saab olla hoopis edukam, kui keegi rahvaarvu järgi eeldada võiks.

Loomulikult ei ole ELi eesistumise publikumenu kaugeltki võrreldav vormelisõidu MM-võistlustega ja sellist ootust pole mingit mõtet äratadagi. Kontrollküsimusena võiksite mõelda, kas teil tuleb kohe meelde, milline riik oli ELi eesistuja enne Maltat. Lohutuseks võib öelda, et Eesti eesistumise eelarve on tükkis kõigi ettevalmistuste ja kultuuriüritustega samas suurusjärgus ühe F1 etapi korraldamisega.

Eesti on seadnud eesistumise ajaks neli sisulist prioriteeti. Mida aga teised Eestilt kergendustundega ootavad, tuginedes me riigi mainele, on kõige laiemas laastus see, et asjad sujuvad, nagu eestlastel üldiselt kombeks ongi, nõtkelt, tõhusalt, korrektselt ja mõttetut loba võimalust mööda vältides. Meie saame aga lisaks suurõppimisele üllatada teisi oma digilahendustega.