Aarne Mäe: Grossi kopter

Aarne Mäe. Foto: Meelis Meilbaum

Tõstke käsi, kes hakkas seda lugu lugema pealkirja pärast. Aga kui pealkiri oleks olnud «Peetri Škoda» või «Mardi mopeed»?

Mu kodu asub kohas, kust avaneb suurepärane vaade Rakvere linna õhuruumile – pool linna on nagu peo peal. Seejuures laiub avar panoraampilt ka suurettevõtja Oleg Grossi tootmiskompleksile linna külje all Lepnal, kus muu hulgas asub ka tema kuulsa helikopteri angaar.

Kui juhtun kodus olema, näen ja kuulen tihti, kuidas äge musta värvi õhumasin silmapiiril kõrguva metsatuka taga õhku tõuseb. Samuti ei jää märkamatuks tema maandumine.

Ja mis imetabane – ma saan terrassil lösutades oma nutitelefonil skrollides juba mõne minuti kuni mõne tunni möödudes teada, kuhu tuttav ärimees seekord lendas või kust tuli: kas ta käis Harju rallil pojale kaasa elamas, Viljandi kesklinnas kinnisvara üle vaatamas, Kohtla-Järvel oma kauplust avamas, Tartu lennupäevadel väljanäitusel või Aluvere šašlõkibaaris kolleegidega lõunat söömas…

Sest tõepoolest, nii uskumatu kui see ka ei tundu, leiab Eesti meediamaastikul, sealhulgas sotsiaalmeedias kajastamist peaaegu iga suurärimehe lendutõus ja maandumine. Sest see pakub kõigile huvi.

Isegi kui ajakirjanik ise seda uudist ei tooda – kuigi alles äsja kirjutasid kaks nädalalehte korraga Grossist ja kopterist ühepäevase vahega –, saadab vastava foto talle «lugeja». Seesama «lugeja» ka klikib seda pilti ja nuppu. Muidu ju ei kirjutataks.

Kujutan ette, et ettevõtjal, kellele tema varandusliku seisu juures on kopter peaaegu et täiesti tavaline töövahend, on sellisest tähelepanust ammu villand.

Ja ma mõtlen, kui väike (ja vaene) peab olema Eesti riik, et selletaolised teemad nii suurt huvi äratavad.

Aga kõnealune kopter pole ometi ainus õhusõiduk, mis Rakvere kohalt aeg-ajalt üle lendab.

Mõnikord, iseäranis tuuletul päikeseloojangul, vuriseb üle mu noorte mändide mootoriga deltaplaan. Teinekord teeb lõbusõitu Rakvere kandi ainus väikelennuk. Ühel õhtul hõljus õue kohale punane kuumaõhupall. Ja hoopis sagedamini kuulen «vabaduse häält», kui kaks NATO hävitajat üksteise sabas üle lendavad. Olgu seal puldis parajasti sakslased, britid või taanlased.

Ent need on liiga igavad. Neist ei kirjutata ja neist ei loeta. Nagu viimasel ajal moekas öelda: need lood ei lenda.

Kes teab, kes teab, võib-olla saabub kunagi aeg, kui isegi Eestis muutub üks helikopter sama tavaliseks kui Peetri Škoda või Mardi mopeed.

Huvitav, kas see lugu hakkab lendama.

Aarne Mäe on Virumaa Teataja peatoimetaja.