Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker.

FOTO: EMMANUEL DUNAND/AFP/Scanpix

Euroopa pehme jõud annab kahtlemata tulemusi. Tänu oma diplomaatiale, arengupoliitikale ja kaubandussuhetele aitab Euroopa luua stabiilsust ja edendada rahu, inimõigusi ja õigusriiki kogu maailmas. Kuid ainult pehmest jõust ei piisa.

Turvaline, vaba ja rahumeelne Euroopa ei ole iseenesestmõistetav. Paljud inimesed mäletavad siin aset leidnud terrorit ja verevalamist liiga hästi. Vaadates meie lähinaabruse pingeid idas ja vägivaldset sõda Süürias, näeme, et sõda ei ole ajalugu.

Euroopa projekti algusest alates on proovitud liikuda ühise kaitse poole. Seni on need ambitsioonid jäänud suures osas saavutamata. On aeg teha rohkem.

Maksame ebatõhususe ja killustatuse eest kõrget hinda. Kui Euroopa Liidus on kasutusel 178 relvasüsteemi, siis Ameerika Ühendriikides on neid ainult 30. Samal ajal on meil Euroopas rohkem helikopterite tootjaid kui valitsusi, kes neid ostavad. Lubame endale 17 liiki tanki kasutamise luksust, kui Ameerika Ühendriigid saavad ilmselgelt väga hästi hakkama ainult ühe mudeliga.

Kaitse- ja julgeolekukoostöö puudumine läheb meile igal aastal maksma 25–100 miljardit eurot. ELi riikidel on võimalik palju võita, kui nad hakkavad jagama sõidukeid, standardima lahingumoona ja tegema teadusuuringuid koos, mitte eraldi.

Seepärast tegi Euroopa Komisjon ettepaneku luua Euroopa Kaitsefond. Kuigi see ei asenda riiklikke kaitse-eelarveid, ajendab see tegema koostööd kaitseseadmete ja -tehnoloogia hankimise, teadusuuringute ja arendamise valdkonnas. See on nii meie julgeoleku kui ka maksumaksjate huvides. Liikmesriigid jäävad juhi rolli ja otsustavad ise, milliseid projekte nad tähtsamaks peavad, olgu see mehitamata õhusõidukite tehnoloogia, satelliitside või helikopterite hulgiost. Euroopa Komisjon aitab neil ühendada oma jõupingutused, et käivitada projekte koordineeritumalt, süstemaatilisemalt ja tõhusamalt.

Kuid tõelist Euroopa julgeoleku- ja kaitsekoostöö liitu ei saa osta ainult raha eest. Me vajame ka poliitilist tahet ja ambitsioonikust. Soovin, et räägiksime Euroopa tuleviku teemal peetava arutelu käigus ausalt, mida me soovime selles valdkonnas saavutada.

Tegelikult koostöö juba käib. Alles eelmisel kuul otsustasid kõik liikmesriigid ühehäälselt luua esimene sõjaliste missioonide plaanimise ja juhtimise teenistus, kes hakkaks juhtima ELi õppusi.

ELil on juba olemas kõik vahendid, et minna praegustelt kahepoolse ja mitmepoolse sõjalise koostöö vormidelt üle tõhusamale kaitsealasele lõimumisele. ELi lepinguga antakse alalise struktureeritud koostöö tegemise võimalus kõigile liikmesriikidele, kes seda soovivad ja on suutelised ühiselt edasi liikuma. Usun, et nüüd on õige aeg seda võimalust kasutada.

See lähenemisviis täiendab meie koostööd NATOga, mis on meie tulevikule ülioluline. 22 meie liikmesriiki kuuluvad ju ka sellesse kaitseallianssi. Kuid me ei saa enam kasutada oma koostööd NATOga mugava ettekäändena, et vältida Euroopa iseseisvaid jõupingutusi.

Oleme liiga kaua tuginenud teiste sõjalisele võimekusele. Peame nüüd kasutama võimalust, et võtta oma julgeolek enda kätesse. Julgeolek on üks kolmest peamisest prioriteedist peaaegu kõigis ELi riikides ja kolm neljandikku eurooplastest pooldab ühist kaitse- ja julgeolekupoliitikat.

Ohutu ja turvaline kodu on kõige põhilisem ja universaalsem õigus.

Meie liit peaks selle eurooplastele tagama.