/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/06/05/6750627t1h0700.png)
Tartust. «Tänna hommiko, sel 24. mail, läksid Tarto linnast 57 ühhe ja kahhehobbuse wori läbbi, mehhed, naesed, lapsed, toit, põllo- ja muud maiariistad wankres ja igal wankrel pahha ilma wasto kong peal.
Perno Postimees 1862. aastal: Krimmi reisijad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mehhed näitsid julged ja rõõmsad ollewad, naeste silmist ja sõnnust paistis kül nattuke kartlikko meelt, agga ka Jummala peale loust wälja, ja lapsed hammustasid omma linna saia ja murretsesid ni wähhe, kui linnud lauldes; nende hobbused olid prisked ja rammusad, riistad head, rautud, rumikad wankred ja keik näitas, et läbbireisijad jõukad innimesed peawad ollema, kellel middagi taskus on.
Meie küssimise peale, kes nad piddid ollema ja kuhho minnema, kostsid nemmad: «Meie olleme Kusalo ja Maddise kihelkonnast Kolga ja Albo walla tallopojad ja lähme Krimmi saarde ellama.»
Nüüd olli meil arro kä; agga nüüd ollime meie ka ruttulised sedda ja teist küssima ja nemmad aeglased kostma, kunni woor linnast läbbi jõudis. Nenda paljo saime ommeti teada, et wäljawanderdajad Krimmis lootsid maad kümnesse peale sawad ja selle hinnaga, mis koddo omma ärramüdud krami eest ollid sanud, seal uut maiapiddamist allustada wõiwad.
Andko Jummal, et nende lotus mitte liwa peal ei seisaks! Wannemad innimesed, kui nemmad seal ka elloüplatsi leiawad, sawad – sedda wõib ette teada – paljo kahhetsema ja leinama; sest keik assi seal teine on kui siin, puudest suur pudus ning ka põlloharrimist kui sedda ülleütse peaksid eest leidma, on neil üsna eest otsast jälle peale hakkata ja õppida. Andko Jummal isseärranis neile õiget meelt, kelle kohhus on selle üle walwada, et uued tullijad wõera kele ja ussoga, mitte kahjo ei sa ja nende wäljawanderdamine neile sedda suremaks õnnetuseks ei lange.
Siin jures ei wõi meie omma süddame õhkamist mitte taggasi hoida: Helde Jummal, tulle appi ja sada neid asjo – olgo rahva ruimmalus, nende eksitajad ehk muud wead - meie maalt ärra, mis neid sundiwad wannemate usko ja isamaad mahhajätma! Anna, et neil ka omma koddo oleks, kust ükski hea melega hlkuma ei lähhe. Südda tilgub werd selle peale mõeldes: sel kombel peab hulk Eesti rahwast, kelle wannemate wannemad ennemuistsest põlwest sadik siin maal on ellanud ja surnud, otsekui hagganad tule käes laiali pillatud sama!»
6.06.1862