Jaak Uibu

FOTO: Erakogu

Viimane inimarengu aruanne kinnitab, et tööjõupuuduse leevendamine välisressurssi abil kiirendab rahvastiku hääbumist ja sellele protsessile aitab kaasa Eestis aina enam süvenev ebavõrdsus, kirjutab riigikogu Eesti rahvastiku toetusrühma konsultant teadusdoktor Jaak Uibu.

Hiljaaegu leidsin netist Tel Avivi ja Heebrea ülikooli kahe professori uuringu aruande Iisraeli sotsiaalmajanduslikest probleemidest (madal tootlikkus, suur ebavõrdsus ja vaesus), mis olid koostatud peaministri (Benjamin Netanyahu) majandusnõukogu palvel.

Ühe näitajana Iisraeli ühiskonna iseloomustamiseks kasutasid nad Gini indeksit – ebavõrdsuse näitajat. Graafikul olid esindatud Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) riigid. 

Aruandest sain üllatusega teada, et Gini indeksi alusel oli Eesti ühiskonna ebavõrdsuses 2013. aastal 35 OECD riigi hulgas USA ja Iisraeli järel kolmandal kohal. Palusin statistikaametilt lühikommentaari ja sain selle koheselt:  

«Eesti Gini koefitsient on rahvusvaheliselt üks kõrgemaid, mis näitab, et Eestis on sissetulekute ebavõrdsus väga suur. See tähendab, et suur osa rahvastikust on kas töötud või töötavad madalapalgalistel ja väheseid oskusi nõudvatel töökohtadel, samuti seda, et pensionärid saavad väga väikest pensioni ja toetustest elavad inimesed väikeseid toetusi. Samas on ka töökohti, kus makstakse keskmisest oluliselt kõrgemat palka, mis tekitab ühiskonnas tugeva kihistumise. Rikkus on vaid väikese koguse inimeste kätes ja ühiskonna jõukama osa tulud kasvavad kiiremas tempos kui vaesemate tulud.»  

Ebavõrdsuse varjamine

Uurisin 2016. aasta kogumikku «Sotsiaaltrendid», kus on ju öeldud sama, pidades silmas indeksi dünaamikat lähiaastate lõikes: Alates 2010. aastast on sissetulekute ebavõrdsus pidevalt kasvanud, nii et aastaks 2014 sai Eestist kõige suurema sissetulekute ebavõrdsusega riik Euroopa Liidus (Gini indeks ehk ühiskonna kõige rikkamate ja kõige vaesemate inimeste sissetulekute erinevus on Eestis 35,6).

Suur oli imestus, et valitsuskoalitsiooni sotsiaaldemokraatide püüdlused võrdsuse poole pürgimisel on läinud nii lörri. Eks nad proovi Keskerakonna keskkonnas astmelise tulumaksu najal saavutada seda, mis seni pole õnnestunud.

Esialgu jätkab Keskerakond sundseisus seniseid, olemuslikult Keskerakonnale võõraid trende.

Tuleb osata läbi näha Reformierakonna «saavutust» rikkuse kuhjamisel väheste kätte, millest nii selget keelt räägib Gini indeks, eriti selle tõusev trend ja kängitsetud palgakasv.

Paljud tahaksid automaatselt süüdlaseks teha Konservatiivset Rahvuserakonda (EKRE), kuid Gini indeksi lugu on juba ammu tekkinud ja sellest süüst on EKRE prii.

Küllap oskab Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) uus esimees-ökonomist Ginit hinnata ja ehk mõnes ettekandes kasutadagi isamaa hüvanguks.

Ebavõrdsus ühiskonnas on kavalasti varjatud meeste/naiste palgalõhe esiletoomisega, milleks on raha, aega ja leheruumi iga päev jahuda.

Põhjustest vähe kirjutatud

Pärast sellist ettevalmistust ebavõrdsusest Eestis paiskas infolaine mulle monitorile Eesti inimarengu aruande 2016/2017. Loomulikult pakkus huvi, kas selle autorid kasutavad Eesti tühjaks jooksmisel olulise faktorina ka ebavõrdsust riigis. Kasutavad küll. Autorid Tiit Tammaru, Kristina Kallas ja Raul Eamets kirjutavad kogumiku alguses:  

«Ebavõrdsuse kõige levinuma näitaja, Gini indeksi järgi on Euroopa Liidu riikide hulgas ebavõrdsus Eestist suurem vaid Lätis, Leedus ja Rumeenias. Tšehhi Vabariigis on suudetud muudatused ühiskonnas nii ellu viia, et ebavõrdsus pole oluliselt kasvanud ja Gini indeks on võrreldav Põhjamaadega.»

Niisiis olulised tähelepanekud, mis paraku lõpevad seal, kus asi huvitavaks läheb ja väljarände põhjused paistma hakkavad.

Paar korda Gini indeksile viitamine kogumiku alguses ei ava seda maastikku, kus ebavõrdsus toorutseb. Ülejäänud paarisajal lehel enam Gini indeksile ruumi ei leita. Euroopa Liidu statistika allika kasutamine viib autorid küll Gini dünaamika käeulatusse, kuid see jäetakse kasutamata ja mõtestamata.

Juba kümme aastat tagasi andis statistikaamet välja kogumiku sotsiaalsest ebavõrdsusest, millel on palju nägusid: sissetulekute ebavõrdsus, ebavõrdsus tervises, hariduslik ebavõrdsus, kultuuriline ebavõrdsus, ebavõrdsuse edasikandumine põlvest põlve jne. 

Valdkondi kui palju, millest annab kirjutada demograafilises võtmes, sealhulgas rändega või juurte hoidmisega seotult. Mitte paljalt kirjutada, vaid analüüsida seoste leidmiseks, põhjuste selgitamiseks, ettepanekute tegemiseks jne.

Lõpus on ära toodud 45 autori fotod. Aga kes on kogumiku retsensendid? Paneb imestama, miks on kõik autorid vältinud mõistet «rahvastikukriis»?

Nagu relatiivsusteooriatega

Kahjuks on ebavõrdsus süsteemselt avamata ja minnakse kohe meelisteema –  rändevajaduste – juurde. Ja juhtus see, et rändeproblemaatika on kogumikuks saanud enne kui sündimuse tõstmise temaatika. Juhtus nagu relatiivsusteooriatega, kus erirelatiivsusteooria sündis enne üldrelatiivsusteooriat.

Ohud on aga selles, et ühiskonnas on veel uurimata ja kasutamata sündimuse tõstmine  oma – Eesti – ressurssiga. Mõiste rahvastikupoliitika on eksinud vaid ühte tabeli päisesesse, tekstist ei õnnestunud seda leida. Poliitilisest demograafiast paistab, pole autorid kuulnudki. 

Kui poliitikud ja ettevõtjad haaravad kinni importtööjõu kasutamisest, siis seda kiiremini rahvastikukriis viib rahvastiku hääbumiseni. Loomulikult kiirendab ebavõrdsus selle tunni saabumist. Ja aruanne seda tõesti ennustab.  

Küllap leidub neid, kes kogumikku kiidavad, mind nende hulgas ei ole.

1998. aasta (sic!) valitsusettekandesse sai sisse kirjutatud prohvetlik sõnum: «Depopulatsioonist väljapääsu otsiv ühiskond on sunnitud rahvastikupoliitiliste otsustega tegelema kõigil tasanditel ja kogu aeg… Vastasel juhul tuleb meie ajaloolised alad loovutada elujõulisematele rahvustele.»

Tolleaegse rahvastikuministri Andra Veidemanni rahvastikupoliitika kava annulleeris Mart Laari valitsus eesotsas rahvastikuminister Katrin Saksaga. Rahvastikupoliitikast kui tervikust saeti välja perepoliitika ja selle abil on purjetanud kõik valitsused, ka praegune. Ka inimarengu aruanne.

Kõik jätkub vanas sobimatus paradigmas. Ennustus on täide minemas, kui lugeda inimarengu aruannet.