Marta Velgan. FOTO: Erakogu

Millal mõtlesid sina viimati oma alkoholijoomise harjumuste üle? Kas see, kui palju alkoholi tarvitad, on mõistlik või võiksid vähem juua? Või on alkoholi tarvitamine muutunud samasuguseks automaatseks tegevuseks nagu Facebookis käimine, teadvustamata alati, miks seda teeme ja mis on selle mõte, küsib perearst Marta Velgan.

Ühelt poolt peab tõdema, et alkoholitarvitamine on Eestis tavapärane ja mittetarvitamine pigem erand, teisalt tahame siiski uskuda, et suudame elada oma elu ka ilma alkoholita.

Arstina on mul hea meel, et arutelu alkoholi tarvitamise normaalsuse üle on viimastel aastatel olnud väga aktiivne ja üha enam on neid inimesi, kes alkoholi üldse ei joo.

Samuti tervitan tervise- ja tööministri pakutud alkoholiseaduse muudatusi, muutmaks alkoholi lastele vähem atraktiivseks ja kättesaadavaks.

Alkoholikahjude vähendamise aruteludes on tihti välja toodud, et seadustest ei piisa inimeste harjumuste muutmiseks ja alustada tuleks alkoholikultuuri muutmisest. Kuid kelle vastutus ja ülesanne see on?

Loome koos uue kultuuri

Eelmisest aastast alates olen koolitanud tervishoiutöötajaid teemal, kuidas rääkida inimestega alkoholist ja kuidas inimesi sel teemal nõustada.

Koolituse ühe osana arutame osalejatega alkoholiga seotud hoiakuid ning alati on diskussiooni tekitanud lause: «Alkoholi liigtarvitamine on Eesti kultuurile omane ning see ei muutu kunagi.» Arvan, et kui korraldada küsitlus selle artikli lugejate hulgas, siis pooled oleksid väitega nõus ja pooled mitte.

Tihtipeale nähakse kultuuri kui rigiidset nähtust, mis mitte kunagi ei muutu ning mille sihilik muutmine on võimatu.

Mõtleme näiteks sellele, kuivõrd on nutitelefonide kasutamine muutnud meie igapäevast suhtlemist, töötamist ja uudiste jälgimist, samas kui esimene iPhone paisati turule kõigest 10 aastat tagasi.

Kultuur on miski, mis ajas muutub, mida meie ise loome ja soovi korral saame seda soovitud suunas muuta. Nii on ka alkoholitarvitamise (või mittetarvitamise) kultuuriga, see algab meie enda tegudest.

Mida siis teha? Näiteks võiks järgmisel koosviibimisel toetada seltskonnas inimest, kes on otsustanud alkoholi mitte tarvitada või otsustada järgmisel pidupäeval lastele lastešampust mitte pakkuda.

Mõtteid selle kohta, mida igaüks meist saaks selleks teha, et eestlaste alkoholitarvitamine tervislikumaks muutuks, võib leida ka veebilehelt teomeeter.ee.

Miks vähem juua?

Seda, et alkoholi liigne tarvitamine võib tekitada tervisekahjusid, teab enamik inimesi. Alkohol kahjustab inimorganismi juba väikestes kogustest, mistõttu ei saa terviseaspektist rääkida ohutust või tervislikust alkoholi tarvitamisest.

Teadusuuringute abil on siiski leitud sellised alkoholikogused, mille puhul saab rääkida madala terviseriskiga tarvitamisest: täiskasvanud meeste puhul on see kuni kaks viieprotsendilist pooleliitrist õlut (neli alkoholiühikut) ja naise puhul üks õlu (kaks alkoholiühikut) päevas. Lisaks peaks nädalas olema vähemalt kolm alkoholivaba päeva. Sellest suuremate koguste pikaajalisel tarvitamisel on aga oht suuremate tervisekahjude tekkele.

Oma alkoholitarvitamise harjumuste hindamiseks on Alkoinfo veebilehel võimalik täita AUDIT-testi, mis on üks täpsemaid ja enim kasutatud küsimustikke maailmas.

Lisaks on võimalik tarvitatud alkoholikoguste üle järge pidada alkoholikalkulaatorit kasutades. Motivaatorid, miks vähem alkoholi tarvitada, võivad olla väga erinevad.

Ühte inimest võib motiveerida alkoholitarvitamise vähendamisest tulenev rahaline võit, teist aga parem unekvaliteet ning produktiivsemad nädalavahetused.

Kuidas siis juua vähem?

Alkoholitarvitamine on nagu iga teine harjumus, mis on kujunenud aastatepikkuse tegevuse praktiseerimise käigus ning mille muutmine nõuab aktiivset panustamist.

Alustada võiks sellest, et välja selgitada, mis põhjustel ja millistes olukordades alkoholi üldjuhul juuakse. Kas alkoholi tarvitatakse peamiselt sotsiaalsetes situatsioonides, nagu näiteks tähtpäevadel ja sõpradega koosviibimisel, või kasutatakse alkoholi pärast pikka ja pingelist tööpäeva lõõgastusvahendina. Sellest sõltub võimalik lahendus.

Paljud meist ilmselt teavad enda kogemusest, et tervislikud harjumused ei teki üleöö, seetõttu on mõistlik läheneda eesmärgile sammhaaval ning püstitada konkreetseid ja käegakatsutavaid vahe-eesmärke.

Harjumuste tervislikumaks muutmine on oluliselt lihtsam siis, kui ümbritsevad inimesed sind toetavad või otsustavad koos sinuga tervislikuma eluviisi kasuks.

Mitmekülgset infot selle kohta, kas ja kuidas juua vähem leiab samuti Alkoinfo veebilehelt. Veel oskavad sel teemal nõu anda sinu perearst ja pereõde.

Alkoholi liigtarvitamisest tingitud tervise- ning majanduslikud kahjud on Eestis jätkuvalt suured ning kuigi viimastel aastatel on meie alkoholilembus vähenemas, on pikk tee veel minna.

Meil kõigil on võimalus anda panus tervemasse Eestisse ja alustada võib näiteks väikeste igapäevaste tegudega. Teeme koos Eestile 100. sünnipäevaks kingituse, luues ühiselt tervislikuma alkoholikultuuri.

Lisa 1. Alkoholiühik. Ühikute arvutamise valem

Alkoholiühik on 10 g puhast ehk absoluutset alkoholi. See on kogus, mille terve täiskasvanud inimese organism suudab umbes ühe tunni jooksul lagundada.

Kogus (liitrit) × kangus (%) × 0,789 = alkoholiühikute hulk

Lisa 2. Täiskasvanud inimese riskipiirid

  • Igasse nädalasse peab jääma vähemalt kolm täielikult alkoholivaba päeva.
     
  • Mehed ei tohi juua üle neli alkoholiühiku päevas ja 16 alkoholiühiku nädalas.
     
  • Naised ei tohi juua üle kahe alkoholiühiku päevas ja kaheksa alkoholiühikut nädalas.
     
  • Päevaseid koguseid ei tohi pikema aja vältel nii-öelda tallele panna, et need siis suurema peo käigus korraga ära juua.