Ettevõtlusminister Urve Palo.

FOTO: Tairo Lutter

Peame majanduse tootlikkuse suurendamiseks panustama tööstuse digiteerimisse, kirjutab ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo (SDE).

Leedu president Dalia Grybauskaitė teatas intervjuus Postimehele, et ei pea e-valimisi turvaliseks, kuid Eesti on esimene riik maailmas, kes on tõestanud, et e-valimisi on võimalik turvaliselt korraldada. Tõepoolest, mitu riiki on loobunud e-valimistest turvalisuse tõttu, aga põhjus on eelkõige selles, et neil puudub turvaline taristu. Eestil on see olemas. Eestis on e-hääletust korraldatud kaheksa korda ning seni pole juhtunud ühtki turvaintsidenti.

Meie loodud küberturvalisuse lahendused on maailmas tuntud ja eelistatud. Seda nägin hiljuti Jaapanis, sealsed eksperdid hindasid Eesti ettevõtja küberhügieeni platvormi ideed ja unikaalsust väga kõrgelt.

Euroopa Komisjoni digitaalse majanduse ja ühiskonna pingereas (DESI) on Eesti avalike teenuste poolest esikohal. Siiski, sama edetabeli digitaalse lõimumise osas oleme Euroopa riikide seas viimase kümne hulgas. Kuid kas peamegi olema igas pingereas kõige paremad? Võib-olla piisab meile sellest, et oleme parimad e-riigi valdkonnas? Arvan, et ei piisa.

Kui vaadata IKT-valdkonda tootlikkuse perspektiivist, siis äkiline kasvupotentsiaal on just nimelt tööstuse digiteerimisel. Lisaks protsesside tõhustamisele tuleb keskenduda ka keerukamate ja parema kvaliteediga toodetele ja teenustele, mille najal tootlikkust kasvatada. Teisisõnu, mida targemad on Eesti ettevõtete tooted ja teenused, seda rohkem ja parema hinnaga suudame neid eksportida ja luua rikkust juurde.

Riik peab panustama tegevustesse, mis suurendavad tootlikkust. Kui Eesti tööstuse tootlikkus oleks Euroopa Liidu keskmise tasemel, oleks meie SKT kolme miljardi võrra suurem ja riigieelarve ligi 1,5 miljardi võrra suurem. Sellest lähtudes on minu prioriteedid ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministrina IKT-valdkonnas järgmised.

Eesti tööstussektor moodustab kaks kolmandikku ekspordikäibest. Kuna me oleme täpselt nii jõukad, kui palju suudame eksportida, siis sõltub meie kõigi elatustase suuresti sellest, kui keerulised ja kallid on meie tööstussektori tooteid ja teenuseid. Kahjuks on praegu nende väärtus väiksem kui Euroopa Liidus keskmiselt.

Meist ei saa kunagi suurt masstootjariiki, kuid saame panustada samadele eelistele, mis on teinud meist tugeva e-riigi: olla paindlikumad ja julgelt eksperimenteerima. Eesti võiks olla riik, kus luuakse palju paindlikke väiketööstusi, mis osalevad rahvusvahelises väärtusahelas. Tuleb keskenduda uutele valdkondale, kus maht on veel väike, aga perspektiiv suur.

Sellega seoses on MKM võtnud juhtrolli tööstuse automatiseerimisel ühise koostöömudeli loomisel (tööstusettevõtted, IT-ettevõtted ja iduettevõtted). Kuna valdkond on tuleviku majanduskasvu suhtes kriitilise tähtsusega, investeerib MKM tööstuse digiteerimisse reaalselt, andes tuhandetele tööstussektori inimestele digitehnoloogiakoolitust ja aidates välja töötada programme tööstuse automatiseerimiseks.

Peale füüsiliste toodete on tähtis ka äriteenuste kättesaadavus ja eksport. Eesti võiks olla riik, kus äri saaks teha võimalikult lihtsalt. Tõsi, ettevõtet asutada ongi meil lihtne, aga edasi läheb keeruliseks.

Igapäevane ettevõtluskeskkond on liiga manuaalne: alustada võiks saatekirjade, arvete ja kviitungite digiteerimisega ning lõpetada automatiseeritud raamatupidamisega ehk keskkonnaga, kus ei pea eraldi raporteerima maksuametile, statistikaametile ega koostama majandusaasta aruannet. Kui see keskkond siduda e-residentsuse programmiga, siis olemegi Eesti arengumootori turboprogrammi algatanud.

MKM on võtnud juhtrolli automaatsete (äri)teenuste väljatöötamisel, on algatanud diskussiooni äri X-tee vajalikkuse üle ning investeerib andmepõhiste otsustusmehhanismide loomisse ja e-residentsuse programmi võimendamisse.

Digitaalne riik ja tööstus eeldab kiire interneti kättesaadavust. E-teenuseid ei ole võimalik pakkuda ega tarbida, kui kiire interneti pole kättesaadav igale eestimaalasele. Eesti peab olema see koht, mille igas asulas on võimalik kaugtööd teha ja teenuseid tarbida.

MKM investeerib igal aastal kümneid miljoneid eurosid selleks, et parandada sidetaristut: sel aastal veetakse üle Eesti laiali enam kui tuhat kilomeetrit kiire interneti kaablit. Samuti hakatakse toetama projekte, mis viivad kiire interneti koduukse ja ettevõtjani.

Investeeringuid on vaja teha selleks, et tulevast majanduskasvu toetada. Kõige selgemini väljendub kasv selles, kui suudame müüa nutikad tooteid ja teenuseid, mille järele on maailmas suur nõudlus. Seda saame teha, eelisarendades siinset tööstus- ja ärikeskkonda, aga ka võimendades neid valdkondi, mille järele on suur nõudlus.

Tugeva e-riigi maine hoidmine ja aredamine ei ole ainult turundustöö, vaid see aitab Eesti IKT ettevõtetel teenuseid paremini eksportida. Eesti tarkvaraarendaja tunnihind on palju kõrgem teiste Ida-Euroopa või arenguriikidest, sest riigi maine IKT-valdkonnas aitab ettevõtetel kaalukamaid lepingud sõlmida – Eesti IKT-teenuste järele on suur nõudlus üle kogu maailma.

Valdkonnas, kus keskmine palk on võrreldes riigi keskmisega juba kahekordistunud, on aga väga suur tööjõupuudus. IKT-sektor vajab juurde tuhandeid kõrgepalgalisi töötajaid, et veelgi rohkem nutikaid lahendusi eksportida ja sellega ka Eesti majanduskasvu panustada. Selles valdkonnas on MKM alustanud koostööpartneriga ümberõppeprogrammiga, koolitamaks 500 inimest mõne kuuga programmeerijateks. Samuti läheb peagi käiku programm, et värvata Eestisse paar tuhat IKT-valdkonna töötajat.

Viimased 20 aastat on andnud Eestile hea positsiooni, kuid et siit edasi minna, tuleb meil mõista, et ilma ulatuslike sammudeta see positsioon ei püsi. Eestis peab olema hea elada igal pool ja selleks peab meie ettevõtjatel olema tugev konkurentsivõime välisturgudel.