Riina Martverk

FOTO: Keskkonnaministeerium

Keskkonnaministeerium kasutab metsapoliitika kujundamisel Keskkonnaagentuuri kogutud metsastatistikat, mis on tehtud avalikuks kõigile huvilistele. Avalik on ka riiklik metsainventeerimise metoodika, nii et iga huviline saab selle järgi andmeid koguda ja töödelda, kirjutab Riina Martverk keskkonnaministeeriumist vastuseks metsaomanik Rainer Kuuba kriitikale («Keskkonnaministeerium lõpetagu avalikkuse lollitamine», PM 31.05).

Rainer Kuuba etteheited keskkonnaministeeriumile põhinevad seisukohal, et kuusikute ja teiste puuliikide pindala ja vanus peavad meie metsades püsima pidevalt ühesugused.

Isegi kui võimalikult stabiilne ühtlane metsakasutus on metsanduse eesmärk, ei ole see reaalselt kusagil teostatav. Arusaam sellest, kuidas on kujunenud meie metsade koosseis ja milline on selle vanuseline ja liigiline koosseis ei tohiks olla kellelegi üllatus. Praegused vanad metsad on istutatud 1940ndate lõpus kampaania korras ja seetõttu domineerivad pigem vanad metsad ning keskealiste metsade osakaal on madalam.

Kuna metsad on enamasti küpsed, siis neid kasutades küpsete metsade osakaal väheneb, ent pingutame ju pidavalt ideaalse ühtlase vanuselise jaotuse poole. Seda oleks nii ministeerium kui teadlased pidanud eraldi välja tooma. Küll oleme öelnud ja kordame siingi üle, et Eesti metsade pindala, tagavara ja ka vanus on viimastel kümnenditel olnud pidevas kasvutrendis. Seega küpsete metsade osakaal küll langeb, kuid metsade üldine vanus kasvab, kuna vanuseline jaotus tasapisi paraneb – on tulemas nii valmivat kui keskealist metsa.

Rainer Kuubat tuleb kiita seisukoha eest, et juurdekasv ei ole pädev alus, mille põhjal arvestada raiemahtu. Keskkonnaministeerium on seda korduvalt rõhutanud – nagu ka seda, et raiete planeerimisel tuleb eelkõige arvestada metsade vanuselise struktuuriga, tagades samas, et aastakümnete lõikes raiemahud juurdekasvu ei ületa.

Koostöös metsa- ja keskkonnateadlastega oleme üksmeelel, et raievanused meie metsades peaksid olema kõrgemad, kui see majanduslikult kõige otstarbekam oleks. Seda eelkõige selleks, et vanades metsades elutsevatel liikidel oleks piisavalt elupaiku.

Olukorras, kus metsade tervislik seisund on halb (meenutuseks Rainer Kuubale, et meie metsade kehvast seisust on räägitud pidevalt ja lahendusi on otsitud palju kauem kui kümme aastat) ja eelkõige juurepess on hakanud üha enam kahju tegema, leiti, et on otstarbekas selle probleemi lahendamiseks viljaka kasvukoha tüübi kuusikute raievanust alandada.

Lahendus, mida Kuuba sellele probleemile erakonna Eestimaa Rohelised eksperdina riigikogu keskkonnakomisjoni 16. mai koosolekul tutvustas, seisnes metsade tervislikku seisundit hindavate keskkonnaametnike ehk metsapatoloogide volituste laiendamises.

Tema ettepaneku kohaselt saanuks metsapatoloogid volituse varsti haigestuva, kuid praegu veel terve metsa (nt seal, kus juurepessu veel ei ole tuvastatud) raieks andmiseks. See tähendaks, et ilma igasuguste kriteeriumiteta tekiks käputäiele ametnikele voli seaduse mõtet eirata ning lõpptulemusena oleks kuusikute raievanus ikkagi alandatud.

Ei saa nõustuda ka väitega, et I ja Ia boniteedi kuusikutes raievanuse alandamine mõjutab oluliselt suuremat osa kuusikutest, kui keskkonnaministeerium püüab näidata. Täiendav võimalus raieks tekib 4200 hektaril metsamaal (see on 0,2 protsenti Eesti metsadest). Loomulikult on viljakate kuusikute pindala suurem. Osa neist on ka praeguste raievanuste juures raieküpsed ning üle 80 protsendi erametsa ja 55 protsendi riigimetsa viljakate maade kuusikutest, mis raievanuse alandamisel oleksid vanuse järgi justkui täiendavalt raieküpsed, on juba praegu võimalik raiuda küpsusdiameetri alusel.

Kuuba väide, et kuusikute vanuse langetamine alandab ka osade mändide raievanust, on vaid poolenisti tõene. Kuuse enamusega puistu koosseisus olev mänd tõstab omakorda kuuse raievanust. Siinkohal tasub veel üle korrata, et kuuse raievanust alandatakse ainult viljakatel kasvukohtadel.

Riigimetsa majandamise keskuse 2016. ja 2017. aasta raiemahtude selgituseks. Keskkonnaministri väide, et 2017. aastaks kinnitatud raiemaht 3,8 miljonit tihumeetrit on väiksem kui 2016. aasta oma, on õige. 2016. aastaks kinnitati raiemahu suuruseks küll 3,7 miljonit tihumeetrit, kuid Kagu-Eesti ulatusliku tormi, polügoonidel toimunud erakorraliste raadamiste ja piiriraiete tõttu kujunes lõplikuks raiemahuks neli miljonit tihumeetrit.