Risto Kask

FOTO: Erakogu

Korraldatud jäätmeveole üleminek Nõmmel tekitas palju segadust ja küsimusi. Tekkinud probleemid võib valdavalt panna tagasihoidliku teavitustöö ja liialt optimistliku ajakava arvele. Teatavad üleminekuga seonduvad probleemid ei ole praktikas ebatavalised. Nii nagu mujal, saab pürgivedu ka Nõmmel korda, kirjutab nõmmekas ja Nõmme endine asevanem Risto Kask.

Viimastel kuudel on Tallinna korraldatud jäätmevedu läbi Nõmme linnaosa vaatevinkli ületanud uudisekünnise mitmel korral. Teema võttis tuurid üles veebruaris, kui linna poolt ettevalmistatav ümberkorraldus Nõmme jäätmeveos avalikkusele teatavaks sai.

Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra nentis möödunud kuul blogipostituses, et 2016. aasta sügisel toimus korraldatud jäätmevedu hoolimata jäätmeseadusest kõigest Tallinna kolmes piirkonnas, kusjuures kolmes piirkonnas toimus see osaliselt. Nüüdseks toimub korraldatud jäätmevedu 13st piirkonnast üheksas. Seega on pealinna jäätmekorraldus viimase poolaasta jooksul teinud läbi suhteliselt suured muudatused. Miks jätta kunstlikult mulje, nagu oleks need muudatused olnud halvas suunas?

Korraldatud jäätmevedu on jäätmeseadusest tulenev tingimus, mis on kehtinud juba enam kui kümme aastat. Seega ei ole korraldatud jäätmevedu midagi uut, küll aga on nii mõneski piirkonnas uudne selle rakendamine, kuna neis piirkondades on seni kehtinud vabaturu olukord.

Prügiveo vabaturg Tallinnas

Viimastel aastatel kehtis mitmes Tallinna piirkonnas vabaturu olukord ehk elanikel oli õigus sõlmida jäätmeveoleping omalt poolt valitud ettevõttega. Üldiselt teenus toimis, elanikel oli veograafik, konteiner pandi välja ning prügi veeti õigel päeval minema. Suhteliselt lihtne ja mugav. 

Vabaturu olukorra toob kaasa, kui korraldatud jäätmevedu ei ole mingil põhjusel õnnestunud rakendada. Praktika on näidanud, et oskuslikult vaidlustatud hanked võivad tegevuse peatada väga pikaks ajaks. Nii võis lugeda näiteks 2014. aastal BNSi vahendatud uudisest, et üks tuntud prügifirma vaidlustas Tallinna viiest prügihankest koguni kolm. Neis piirkondades ei õnnestunud uusi lepinguid sõlmida sisuliselt möödunud aastani.

Vabaturg on lihtne, kuid mitte probleemivaba. Kahtlused pahatahtlike ja jäätmeid pahatahtlikult käitlevate prügifirmade kohta ei ole kellelegi võõrad. Linnaosades on juba aastaid toimunud avaliku ruumi prahistamine, jäätmed veetakse metsa, kraavidesse või mahajäetud hoonetesse. Paari aasta eest viis Nõmme linnaosavaltisus Värsi tänava garaažide juurest ära sadu tonne jäätmeid. Kõik need olid sinna sokutatud ebaseaduslikult.

Linna kontroll jäätmevedajate üle on olnud piiratud ning see on ilmselt ka üheks põhjuseks, miks korraldatud mudel ennast õigustab. Omavalitsus peab teadma, kes ja kuhu prahti veab.

Korraldatud jäätmeveo plussid ja miinused

Ebavajalike kulutuste ärahoidmine on alati tähtis. Kehtiv jäätmeseadus ja korraldatud jäätmevedu annavad selleks väga hea võimaluse. Korraldatud mudeli puhul tuleb prügiautol/prügiautodel  kliente teenindada ainult ühes piirkonnas, kulutades vähem aega, läbides vähem kilomeetreid ja paisates õhku vähem heitgaase.

Kas korraldatud mudeliga kaasneb positiivne keskkonnamõju? Kindlasti. Kahe, kolme või nelja prügiauto asemel saab sama töö ära teha üks. Masinaid on tänavatel vähem ja seega linnaõhk puhtam.

Nõmme tänavad nagu Hiiu tänav, Kadaka puiestee ja mitmed teised on tiheda liiklusega tänavad, kus prügiveo kellaaegadel võib liiklemine nii mõnelgi närve kõditada. Üleliigsetest masinatest vabanedes on liiklus sujuvam ja mugavam.

Korraldatud jäätmeveo korral luuakse eeldused ökonoomsema ja prügivedaja jaoks odavama teenuse osutamiseks. Seega peaks positiivne hinnamõju kaasnema ka lõpptarbija jaoks. Seda kinnitab riigikontrolli 2016. aasta aruanne olmejäätmete kogumise ja taaskasutuse kohta. Aruandes toodi välja, et omavalitsustes kus toimib korraldatud jäätmevedu, on jäätmeveo hind tihti kaks korda madalam kui seal, kus vedu toimub ilma omavalitsuse hanketa.

Samal ajal on teenus elanikele suhteliselt mugav. Olulist halduskoormust ei kaasne, ei pea ise hindade otsimise või teenusepakkujate seast valimisega tegelema. Omavalitsus korraldab selle elanike eest ise ära.

Mis siis Nõmmel untsu läks?

Mitmed inimesed on küsinud, miks korraldatud jäätmeveole üleminek Nõmmel nõnda ebameeldivalt ja valulikult algas. Põhjused seisnevad minu arvates alljärgnevas. 

Esiteks ei teavitatud elanikke plaanitavatest muudatustest piisavalt vara ning paljud ei saanud seda kätte. Tutvudes postitustega sotsiaalmeedias ning elanike avalike väljaütlemistega selgub, et nõmmekaid ei teavitatud korraldatud jäätmeveole üleminekust piisavalt vara. Teade saadeti välja (väidetavalt) veebruarikuus masspostitusena, mistõttu pandi kirjad mõnedes majades kirjakandja poolt aknalauale, piirkonniti neid igasse postkasti ei jagunud ja inimesed ei saanud selle tulemusel kirju kätte. 

Häid vastuseid ei osanud anda ka asjassepuutuvate ametkondade töötajad. Kui info ei liigu, järgneb pahameel. Igaüks pahandab, kui tema pöördumine ei saa mõistliku aja jooksul adekvaatset vastust. Teavitused peavad olema personaalsed ja aegsasti asjassepuutuvatele isikutele kätte toimetatud.

Teiseks ei selgitatud elanikele piisavalt arusaadavalt, mis toimub ning miks. Veel tänaseni tekitab paljudes küsimusi, mis on korraldatud jäätmevedu ja miks on seda vaja. Jäätmeseaduse nõudeid ning uue jäätmekorraldusega kaasnevaid positiivseid ja negatiivseid mõjusid ei ole piisavalt arusaadavalt selgitatud. Inimesed tahavad teada, miks ümberkorraldusi tehakse ning kuidas on see neile kasulik. See informatsioon tuleb elanikeni viia ja selgitustöö ära teha. 

Kolmandaks oli korraldatud jäätmeveole ülemineku ajagraafik liialt optimistlik. Kas kõlab mõistlikult olukord, kus prügikonteinerid jäävad tühjendamata põhjusel, et elanikud ei ole ebakvaliteetse teavituse tõttu jõudnud uusi lepinguid sõlmida? Ilmselt mitte. Turul varem mitte tegutsenud ettevõtete puhul (mis oli linnale Nõmme puhul teada) oleks aidanud üleminekustressi leevendada järk-järguline üleminek. Piirkonna oleks võinud üle anda nt asumite kaupa ja mitme kuu jooksul. Ärme unusta, et heade asjade tegemine nõuab teinekord rohkem aega ja vaagimist. Kvaliteet on oluline.

Mida on linnal sellest kaasusest õppida?

Tallinna tegevlinnapea Taavi Aas on lubanud, et Nõmme jäätmevedu saab lähiajal korda. On heameel tõdeda, et linna tähelepanu on suunatud õigesse kohta.

Nõmmel üleminekuga tekkinud probleemid võib valdavalt panna tagasihoidliku teavitustöö ja liialt optimistliku ajakava arvele. Fundamentaalseid ja suuri muudatusi linnaelanikele oluliste teenuste pakkumisel tuleb ette võtta aegamööda ja läbimõeldult. Probleemidele peab reageerima kiirelt, et osapooli rahuldav lahend sünniks kriitilistes kaasustes võimalikult operatiivselt. 

Priit Simson avaldas möödunud nädalal ilmunud arvamusloos, et kontrollkäigul ta prügipealinna Napolit Nõmmel ei leidnud. Asjad oleksid justkui liikumas paremuse suunas. Viimasel nädalal on tõepoolest prügiautosid Nõmme tänavatel rohkem näha. Kas see aitab tuua uue hingamise ja rahuaja Nõmme prügikorralduses, näitavad järgmised kriitilise tähtsusega nädalad.

Olen veendunud, et olukord on paranemas ja sarnaselt Tallinna teiste piirkondadega, kus korraldatud jäätmevedu on pikemat aega toiminud, saab jäätmevedu endise hea hoo sisse ka Nõmmel. Näiteks tean inimesi Põhja-Tallinnas kes on oma jäätmeveoteenusega väga rahul, kuigi alguses esines ka seal tagasilööke. Kõik, kellel on olnud korraldatud jäätmeveole üleminekuga probleeme, on väärt suurt käepigistust, tänu ja vabandusi. Elanike kannatlikkus on olnud märkimisväärne.