Tõnis Oja: hõisata kiire majanduskasvu üle on veel vara

Tõnis Oja. Foto: Postimees

Statistikaamet üllatas eile makromajandussõpru tavatult kiire majanduskasvuga. Kui Postimees veel viis kuud tagasi analüüsimajadelt selle aasta majanduskasvu prognoose kogus, olid juhtivate analüütikute ennustused üsna tagasihoidlikud, et mitte öelda masendavad.

Kõige optimistlikumad neist pakkusid selle aasta majanduskasvuks 2,4 protsenti ning kiiremat kasvu ennustati pigem aasta teiseks pooleks. Meie üllatuslikult kiire majanduskasv pole maailmas mitte midagi unikaalset. Positiivseid üllatusi tuleb viimasel ajal kogu maailmast ja juba aasta tagasi tulid need ka finantsturgudelt.

Mäletate, kuidas reageerisid turud brittide rahvahääletusele. Esimene ehmatus oli suur, naela kurss läks küll vabalangusesse, aga aktsia- ja muud turud toibusid juba jaanipäeva õhtuks ehk hääletusele järgneval päeval, ning peagi läks elu edasi, nagu poleks mitte midagi juhtunud.

Veel suurem üllatus järgnes Donald Trumpi võidule Ameerika Ühendriikide presidendivalimistel. Trumpi võimaliku võidu korral ennustati üsna üksmeelselt katastroofilisi tagajärgi, aga tegelikkus osutus vastupidiseks. Börsid hakkasid tegema uusi rekordeid. Swedbank Norge peaanalüütik Peter Hermanrud ütles poolteist kuud tagasi Postimehele, et tõusu põhjus pole Trump, vaid kasv toimub igal pool. Nii ongi. Üha paremaid uudiseid tuli kogu maailmast – USAst, Jaapanist, eurotsoonist, ka meie jaoks väga tähtsast Soomest.

On üldine seaduspärasus, et nii positiivsetele kui ka negatiivsetele arengutele reageerivad esimesena finantsturud ja nn pärismajandus järgneb teatud viivitusega. See, et majandusel on hakanud paremini minema, oli selge pea kõigile majandusspetsialistidele. Tundub, et ainus institutsioon, kes pole sellest aru saanud, on valitsus, kes soovib endiselt niigi pingelise tööjõuturuga majandust kunstlike meetmetega elavdada. Minister Kadri Simson rääkis veel nädal aega tagasi, et meie majandus on seisakus, millest saab järeldada, et minister lihtsalt ei tea, mis tema valitsemisalas toimub.

Tõsi, majandus võiks kasvada veel kiiremini. Kui arvestada me elatustaseme mahajäämust Euroopa keskmisega võrreldes, võiks kasv olla paari-kolme protsendipunkt võrra kiirem. Ma ei välista, et teise kvartali kasv tulebki kiirem, aga seda ei tohiks õhutada kunstlike meetmetega. Küsitavate väärtustega investeeringute asemel võiks ära jätta veel küsitavamad, investoreid eemale peletavad maksumuudatused, et lõpuks ometi saaks hakata arenema ka kõrge lisandväärtusega tark majandus, mitte aga nii, nagu oli eelmise buumi ajal, mil SKT suurim komponent oli ehitus.

Hõisata on veel vara, sest majanduskasvu vundament on väga habras ning leidub hulk poliitilisi ja tururiske. Selle asemel et võidelda möödunud seisakuga, võiks valitsus valmistuda hoopis järgmisteks negatiivseteks üllatusteks, mis tulevad varem või hiljem niikuinii.