Alates 1. septembrist on riigil plaan iga päev ajavahemikus 23.30–5.30 sulgeda kõikidest Eesti maakondadest väljuvad maa-, õhu- ja mereteed. Teed ju kuluvad ja kellel ikka on vaja öösiti ringi kooserdada. Öösel magatakse.
Raul Vinni: ükski terve mõistusega saarlane ei saa aru, miks tahetakse kaotada ära kesköine praam (4)
Kõlab absurdselt, eks ole. See ongi absurdne näide, mida Mandri-Eestis kunagi ei juhtugi. Saarlastel seevastu küll. Seda juhul, kui mereteel praamiliiklust pidav ettevõte arvab heaks nii otsustada. Aina valjemini on hakanud kõlama spekulatsioon, et TS Laevad kavatseb graafikust ära kaotada kesköötunnil Virtsust väljuva päeva esimese praami (naljakal kombel on see paljudele viimane).
Võib küsida, mis sellest reisist siis nii väga on? Sellest on täpselt nii palju, et see ongi see reis, millega saab veel enne und koju. Näiteid? Tunnen saarlasest ettevõtjat, kes töötab Norras. «Idiootsus,» ütles tema plaanist kuuldes. Töönädala lõpus tahab ka tema vahel koju. Lennuk jõuab Tallinna 22.00 ja varasemale praamile ta enam ei jõua. Võimalus on võtta Tallinnas öömaja või sõita Virtsu, et siis kai peal autos magada. Saarlane tahab vahel käia mõnel spordivõistlusel, teatris, kontserdil või mõnel muul seesugusel üritusel. Ka nädala sees. Üldjuhul lõppevad need sellisel kellaajal, et jõuab kesköise praamiga koju.
Saarlased tahavad käia näiteks ka kaugemates kantides. Euroopas. Autoga. Aivar Pohlak tõi Saarte Hääles hea näite, et mõistlikul ajal Varssavist startides jõuab täpselt südaöisele praamile. Selliseid näiteid võib tuua palju. Väga palju.
Tõsi ta on, et see ongi vaid kuulujutt. Samas tõsi on ka see, et TS Laevad ei tõtta seda kuulujuttu ümber lükkama. Sügisese graafiku kinnitamiseni on, tõsi küll, veel paar kuud aega, kuid kodurahu huvides võiks ju juba praegu teatada, et «rahunege, kallid saarlased, meil ei ole plaanis teile midagi sellist teha».
Aetaksegi hoopis traditsiooniliselt ümmargust juttu, kuidas osapooltega tuleb rääkida ja graafik läheb lukku augusti keskel. Kui jutt käib osapooltega rääkimisest, oleks riikliku laevakompanii poolt kena vähemalt suurimale osapoolele ehk reisijatele ausalt öelda, et jah, selline plaan meil on. Või küsida: mida teie sellest arvate? Ja sinna juurde ka selgitada, et miks nii teha tahetakse. Pole vist väga palju tahetud?
Küsimusi tekitabki, et just miks? Väljend «idiootsus» on vast kõige leebem neist paljudest, mida selle plaani kohta viimastel päevadel rahva seast kuulda on olnud. Ükski terve mõistusega saarlane ei saa aru, kuidas nii saab mõelda. Liikumas on jällegi kuulujutt, et uute laevade kütusekulud on kahtlaselt suureks läinud ning sestap tuleb hakata kuskil kokku võtma. TS Laevad seda muidugi ei kinnita. Eelmisel nädalal sedastati, et uued laevad on nii vähe aega veel sõitnud ja mingeid järeldusi teha ei saa. Kiideti, kuidas ettevõte on alustanud hästi, hoopis paremini, kui kõik tehtud plaanid seda ette nägid. Kogu see jutt on veidi iseendale vastu rääkiv. Kui sul nii hästi läheb, miks siis teha selline pahameelt tekitav käik? Kuulujutt ei teki ka tühjalt kohalt. Või on võti selles, et alguses ei sõidetud sidrunipraamidega?
Ega kesköise praami täitumus ei ole muidugi võrreldav ka päevaste tipptundidega. Kuid alati ei saagi mõelda vaid rahas. Seda enam, kui pakud riiklikult teenust.
Tahtmata olla kellegi suhtes ülekohtune, tuleb tõdeda, et ega mandril saadagi vist lõpuni saarlaste murest aru. See on mõistetav, sest kui sa oled eluaeg harjunud liikuma sinna, kuhu tahad ja millal tahad, siis polegi vajadust muudmoodi mõelda. Sedamoodi, nagu sellesama loo eesotsas on kirjutatud. See ei ole mingi pseudoprobleem või niigi privilegeerituks nimetatud saarlaste vigin. See on päriselu. Ja ärme nüüd hakka sillast rääkima. Seda ei ole ega tule. Jätaks esmalt kesköise praami kaaperdamata.
«Neid olid kõik põõsad täis, nad hoidsid kõik kokku, kuradi saarlased,» ütles tüürimees filmis «Keskpäevane praam».