/nginx/o/2017/05/30/6725665t1hfd8a.jpg)
Opositsioon on sunnitud umbusaldama Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) kuuluvat rahandusministrit Sven Sesterit, sest Eesti rahanduse võtmeküsimustes, nagu eelarvetasakaal, oma meelt pidevalt muutev ja avalikkusele seosetut juttu ajav mees ei sobi rahandust juhtima, kirjutab Vabaerakonna esimees Artur Talvik.
Loomulikult mõistab Vabaerakond, et Sester ei ole ainuisikuliselt otsustanud tühistada Eesti rahaasju stabiilsena hoidnud eelarvetasakaalu põhimõtet, andmaks valitsusele võimaluse oma priiskavaid lubadusi kiirelt ellu viia. Ka uute maksude laviin ei ole vaid temale kuuluv «kunstiteos».
Tegemist on Keskerakonna ja sotside arusaamaga «heast maksukeskkonnast», mida IRL on koalitsioonilepingut allkirjastades heaks kiitnud. Vähe sellest – Sester muutus selle poliitika kaitsmisel peaaegu et fanaatiliseks. Kuidas teisiti seletada tema agarust kõige vastuolulisemate ja kõige rohkem kaalumist vajavate küsimuste käsitlemisel?
Sester on korduvalt oma seisukohti muutes ise hävitanud oma usaldusväärsust. 2014. aastal, enne riigieelarve baasseaduse kolmandat hääletamist riigikogus ütles Sester IRLi fraktsiooni esindades, et toetab oma erakonna välja käidud ideed kirjutada eelarvetasakaal lausa põhiseadusse. Põhiseadusesse see küll ei pääsenud, kuid eelarve baasseadusse kirjutati tasakaalu põhimõte ikkagi sisse. Sama sätte vastu Sester nüüd sõdibki.
Keegi ei saa keelata rahandusministril ja tema kolleegidel matta ennast isiklikult laenukoorma alla, kuid Eesti ühiskond ei ole kohustatud sellist mõtteviisi omaks võtma.
Tegu ei ole lihtsalt rahandusministri põhimõttelise meelemuutusega. Tegu on Eesti majanduse jaoks väga riskantse sammuga. Tasakaalu põhimõtte väljavõtmine tähendab seda, et valitsus vabastab endale käed kulude hüppeliseks tõstmiseks. Seda tehakse ajal, mil Eestit ootab ees Euroopa Liidu toetusraha järsk vähenemine. Meie elanikkond vananeb kiiresti, mis toob kaasa töökäte puuduse ja sotsiaalkulutuste tõusu.
Soovitakse elada nagu ühepäevaliblikad. Keegi ei saa keelata rahandusministril ja tema kolleegidel matta ennast isiklikult laenukoorma alla, kuid Eesti ühiskond ei ole kohustatud sellist mõtteviisi omaks võtma. Kui majanduskasv oleks ka päriselt eesmärgiks, siis mõtleks rahandusminister selle peale, kuidas kehtestada sotsiaalmaksule lagi, et soodustada uute kõrgepalgaliste töökohtade loomist.
Eesti rahanduse lammutaja Sester on olnud suutmatu selgitamaks ettevõtjatele ja avalikkusele valitsuse ohtlikku maksupoliitilist kurssi, ta ei ole suutnud leida tasakaalu valitsuse rahajanu ja ettevõtjate huvide vahel, kuigi tal on ministrina selleks võimalus ja kohustus. Mõistetavalt on see tekitanud ettevõtjates enneolematult tugevat pahameelt.
Vabaerakond ei kavatse sellist poliitmängurlust ja Eesti rahandust kõigutavaid pidevaid meelemuutusi taluda. Rahandusminister Sester peab mõistma, et tema arvele on kogunenud liiga palju jamasid ja oluline osa ühiskonnast ei soovi enam teda rahandusministrina näha.
/nginx/o/2017/05/30/6725673t1hfac5.jpg)