Oudekki Loone: ka ministril on arvamusvabadus. Isegi kui see puudutab NATO liikmesust

Oudekki Loone Foto: Jaanus Lensment / Postimees

Riigikogu liige Oudekki Loone (KE) kirjutab, et ka valitsusliikmetel, sealhulgas viimaseid päevi ametis oleval riigihaldusministril Mihhail Korbil (KE) võib olla isiklik arvamus päevakajalistes küsimustes.

Minister Korb kohtus Haapsalus veteranidega. Jutu käigus pidi minister NATO vastu umbusklikele veteranidele selgitama, miks ei tasu loobuda kohustusest kulutada kaitsele kaks protsenti SKPst, näiteks pensionitõusu nimel.

Minister Korb leidis, et – kuigi ka tema NATOt tingimata ei armasta – see on Eestile rahaliselt tegelikult kõige soodsam variant enda kaitsmiseks. Seega: minister tegeles valijate veenmisega, et Eesti kuulumine NATOsse on mõistlik.

See on kooskõlas tänase valitsuse poliitikaga, see on kooskõlas Keskerakonna poliitikaga. Keskerakond ei ole kunagi ütelnud, et Eesti peaks NATOst lahkuma; ehkki oleme alati teravalt jälginud, et NATO poliitika ja ülesehitus oleksid Eestile ikka soodsad, et tegemist oleks kaitseühendusega võrdsete osaliste vahel ning väikeriikide huvisid ei unustataks ära. Me ei ole kunagi pooldanud sõjahüsteeriat ega näinud NATO tulevikku ühe suure vaenlase vastu toimiva blokina ja oleme selles ühte jalga käinud enamiku NATO partneritega.

Alusetult poriga loopimine

Kuid paraku asuti minister Korbi sõnu tõlgendama halvas usus. Nii nagu keskerakondlaste sõnu on kogu maikuu jooksul halvas usus tõlgendatud.

Kohalikud valimised on tulemas. Keskerakond on valitsuses näidanud, et tehakse päriselt tavalisele inimesele soodsalt mõjuvaid maksumuudatusi, ei muudetagi oma poliitikat opositsioonist valitsusse sattudes nagu kameeleon, peetakse sõna.

Inimesed, kellele see ei meeldi, püüavad Keskerakonda pilduda kõigega, mis juhtub kätte (muidu äkki tulebki varsti astmeline tulumaks ja kasumimaks ka). Härra Karnau läks oma argumendis isegi nii kaugele, et leidis, et Reformierakonna liikmed võivad NATOs küll kahelda , aga Keskerakonna esindajad ei või. Kuidas see edasi läheb? Eestlased võivad, venelased ei või. Neoliberaalid võivad, keynesiaanid ei või. Sotsialiste ärme isegi mainime?  

Vaba ühiskonna aluspõhimõtete hulka kuulub arvamusvabadus. Ka ministril on arvamusvabadus. Kui ministri isiklikud veendumused ei ole kooskõlas valitsuse poliitikaga, siis on tal kohustus selgitada, miks ta saab selles valitsuses ikkagi olla. Koalitsioonivalitsustes on niisugust selgitamist alati.

Keskerakond näiteks ei ole loobunud kindlast veendumisest, et e-valimised on Eesti demokraatiale ohtlikud. See ei ole täna riigikogu enamuse arvamus. Seetõttu meil ei ole mandaati e-valimisi täiesti ära kaotada ja Keskerakonna juhitud valitsus seda ka ei tee. Kuid see ei tähenda, et me ei jätkaks kodanike veenmist, et e-valimised pole läbipaistvad ja loovad manipulatsiooniohtu, lootes, et järgmises riigikogus on meil juba niisugune enamus. Põhjaliku maksusüsteemi reformiga on samamoodi.

Vabadusest juba eemal

Korbi tagasiastumine tema mõtte pärast, et «NATOsse kuulumine ei ole minu jaoks ideaalne kaitsepoliitika, aga see on täna pragmaatiliselt parim valik» läheb aga nõudest «seleta, miks koalitsioonis järeleandmisi tehakse» palju kaugemale.

Minister ju kaitses koalitsiooni poliitikat, kaitses erakonna seisukohta, et kaks protsenti SKPst tuleb suunata kaitsekuludesse, aga osutus, et ta kaitses «valede» argumentidega (ehkki valijaid need argumendid pigem veensid).

Kui lubame kõigil poliitilistel jõududel õigustada mingit poliitikat ainult ühest argumentatsioonialusest lähtuvalt, siis sellest järeldub, et erinevad ideoloogiad ei ole lubatud ja satume autoritaarsesse ühiskonda. Reformierakond on muidugi otseselt öelnud, et Keskerakond peab oma ideoloogiat muutma. Eesti on täna astunud sammu vabadusest eemale.

Muuhulgas, demokraatias ei ole ükski põhimõte raiutud kivisse või «pühasse raamatusse». Kõiki kokkuleppeid, ka neid, kus on parlamendierakondade konsensus, tuleb pidevalt ühiskonnaga läbi rääkida. Muidu läheb nii nagu Rail Balticuga, mida Reformierakond ei viitsinud aastaid ja aastaid inimestele selgitada ning täna osutub, et vastamata küsimusi on palju.

Korb ei ole ainuke

Ka NATO-kuuluvuse ning ühenduse tuleviku väljavaadete ja kaitsepoliitika puhul on Eesti elanikel, nii eestlastel kui ka venelastel, erinevaid arvamusi. Näiteks Yana Toomi büroo tellitud Saar-Polli uuring «Rahvusvahelised suhted» näitas, et umbes 40 protsenti nii eestlastest kui ka teiste rahvuste esindajate hulgast arvab, et täiendava NATO kontingendi saabumine suurendab sõjalise kokkupõrke ohtu.

Nende inimeste muret tuleb tõsiselt võtta, nendega rääkida ja neile valitsuse poliitikat selgitada. Seda kõiki lähtuvalt mures inimeste eeldustest, mitte käskides neil vait olla ja ütelda, et «valitsus ei usalda teid», või märku anda, et nad on reeturid.

Keskerakond on alati teadnud, et hoopis valitsus peab usalduse ära teenima ja sellepärast olemegi valmis alati rääkima kõigil teemadel, ka valusatel ja Eesti ajakirjanduse konsensusest hälbivatest. Meie ei karda oma valijaid.

Loodan, et näeme veel nii mõndagi valitsust, kus härra Korb on minister.