/nginx/o/2017/05/26/6712365t1h684c.jpg)
Liitlassuhted toimivad ja Ameerika Ühendriigid on endiselt pühendunud Euroopa julgeolekule. Kui keegi lootis NATO kõrgetasemeliselt kohtumiselt ja sealhulgas USA presidendi Donald Trumpi kõnest kuulda vastupidist, siis pidi ta pettuma.
Juhtkiri: Ameerika hääl Trumpi suust
27. mai 2017, 14:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jutud sellest, mida Trump oleks tseremoonial peetud kõnes veel pidanud mainima ja mida sõnaselgelt ütlemata jäänud paragrahvi numbritest järeldada, kuuluvad (vähemasti seekord) koos tõukamisskandaali ja soengu küsimustega pigem meelelahutuse kui tõsise välispoliitilise analüüsi juurde.
Kollektiivkaitse põhimõttes ja varem kokku lepitus ei ole mingeid muutusi. Liitlaste reaalne heidutust kasvatav tegevus NATO idatiival, sh Eestis räägib sellest väga selges keeles. Kohtumisel sai kinnitust, et USA jätkab julgeolekupoliitikas ja liitlassuhetes suurel määral varasemate administratsioonide ajal kujundatud liini.
Juba sel nädalal toimunud kohtumise mitme kuu pikkusel ettevalmistamisel seati fookusesse kaks teemat: kaitsekulud ehk õiglane koormajagamine ning võitlus terrorismiga. Ilmselt ei ole vale tõlgendus, et nende teemade rõhutamine valiti teadlikult, kajades vastu teemadele, mida Donald Trump oma valimiskampaanias NATOga seoses üha kordas.
Eesti on praegu üks viiest NATO liitlasest, kelle kaitsekulutused on ühiselt kokku lepitud kahe protsendi tasemel. Liitlasi on aga praegu 28 ja varsti 29. Loomulikult on igati Eesti huvides, et kõik liitlased liiguksid Euroopas jõudsate sammudega seatud sihi poole. Loomulikult ei ole tegu pelga arvuga, vaid tegelik eelarvekulude kasvatamine peab kasvatama ka võimekusi, mida NATO-l on organisatsioonina tarvis.
Donald Trump võib ju rääkida kaitsekulutuste kasvatamisest sõnadega, mis on diplomaatias tavapäratud, ent sõnumi sisu peaks ometi olema kõigile ammu teada. Seda on üha korranud varasemate USA administratsioonide esindajad. Võib öelda, et Euroopa liitlaste kaitsekulude teema juured on ajaloos palju kaugemal kui 2004. aasta, mil Eesti liitus NATOga.
Ka NATO otsused kaitsekulude suurendamiseks võeti ühiselt vastu siis, kui keegi ei osanud tõsimeeli arvata, et Donald Trumpist võiks saada USA president ning vähemalt kaitsekulude langustrend on juba murtud. Ometi on liikumine kahe protsendi taseme poole olnud ikkagi üpris aeglane ning mitmes riigis sisepoliitilistel põhjustel kõhklev. Trumpi sõnakasutusest võib liitlaste ergutamiseks ja ka liitlasriikide kodanikele asjade puust ja punaseks tegemiseks abi olla.
Mida ja kui tõhusalt suudab NATO organisatsioonina lisada terrorismivastasesse tegevusse peale selle, mida liikmesriigid juba teevad või plaanivad, näitab aeg. Vähemalt saab Donald Trump oma valijatele öelda, et NATO pole aegunud, kuna tegeleb terroristide vastu võitlemisega.