Ott Järvela: Eesti jalgpallikoondis ei vaja Kalevi staadionit

Ott Järvela Foto: SCANPIX

Kas Kalevi staadioni renoveerijad ikka teadvustavad, et pidulikust nimetusest rahvusstaadion hoolimata pole silmapiiril ainsatki suure mastaabiga võistlust, mida saaks seal pidama hakata?

Eesti jalgpallikoondis ei vaja Kalevi staadionit ega hakka seal mängima. Esiteks on neil Lilleküla areen – peagi 15 000 pealtvaatajat mahutav koduväljak – ning teiseks on jalgpalli vaatamine kergejõustikurajaga staadionil sisuliselt sama nauditav kui jälgida teatrietendust kolmanda rõdu tagumisest reast. Tegevust võib aimata, aga hingeline side jääb püüdmatuks.

Kergejõustikuvõistlusi, mis passiksid üle 10 000 hinge mahutavale areenile, meil kahjuks pole. Kui näiteks Soomes toovad traditsioonidega kergejõustikuvõistlused (Soome–Rootsi maavõistlus ja Paavo Nurmi mängud) tribüünidele tuhandeid inimesi isegi siis, kui enda tipud ei pretendeeri kõrgetele kohtadele, siis Eestis suudab väga harva mõni kergejõustikuvõistlus kohale meelitada paar tuhat inimest. Praegusel esiareenil Kadriorus tähendab see hubast atmosfääri, aga nibin-nabin veerandi jagu täitunud hiigelstaadionil võistluse vaatamine sisuliselt välistab vinge elamuse. Kes ei usu, mingu vaadaku Lillekülas mõnda jalgpalli Eesti meistrivõistluste mängu.

Tehnikasporti – staadionikross, rallide linnakatsed jms – ei oleks uuele areenile võimalik tuua ilma jalgpalli- ja kergejõustikurajatisi oluliselt kahjustamata. Ekstreemspordivõistlused eelistavad traditsioonilisele staadionile aga juba ammu urbanistlikku ruumi. Kui Kelly Sildarule korraldatakse millalgi n-ö koduvõistlus, siis ei toimu see ühelgi staadionil, vaid Vabaduse väljakul.

Alati on tore rääkida staadionikontsertidest, ent vaevalt hakkab U2 igal aastal Eestit väisama. Väiksemat masti tegijaga aga suurt staadionit publikuga ei täida.

On ainult üks sündmus, mille puhul on kindel, et see toimub regulaarselt ja toob renoveeritud areeni rahvast täis – tantsupidu, mis vajab Kalevi staadionit väga, sest olemasolevatest ei passi neile ei Kadriorg – mahutavus liiga väike – ega ka Lilleküla, sest jalgpallistaadioni pindala on kergejõustikuareeni omast ligi kaks korda väiksem ehk väljakule mahuks korraga kaks korda vähem tantsijaid.

Õnneks pole Eesti nii vaene, et saaks endale võimaldada vaid ühte suurt staadionit, mis peaks siis võõrustama kõike mõeldavat. Et üritust nautida, peab see toimuma õiges keskkonnas. Jalgpall Lillekülas, kergejõustik Kadriorus, ekstreemsport südalinnas ja tantsupidu uueneval Kalevi staadionil. Nimetame asju õigete nimedega ja ärme poogi rajatistele külge tähendusi, mida nad endas kandma ei hakka. Renoveeritav Kalevi staadion ei saa rahvus-, vaid tantsustaadioniks.