Dauri Paškovski

FOTO: Erakogu

Tugeva ja jätkusuutliku Eesti tagatiseks on noored, kes julgevad täna päevakajalistes küsimustes kaasa rääkida, kirjutab Reformierakonna noortekogu kommunikatsioonijuht Dauri Paškovski.

2002. aastal toimunud ÜRO lastefoorumi lõppdokumendis «A world fit for us» on öeldud, et me ei ole probleemide allikas, vaid ressurss, mida vajatakse nende lahendamiseks. Oleme investeering nii tänasesse, homsesse kui ka ülehomsesse. Me ei ole lihtsalt noored, vaid aktiivsed kodanikud, kes tahavad kaasa rääkida meid puudutavates küsimustes ning olla muutuste loojad.

On ilmselge, et tugeva ja jätkusuutliku Eesti tagatiseks oleme meie, noored, kellest saavad ühel päeval Eesti järgmised riigijuhid ja -ametnikud ning oskustöölised ja spetsialistid kõikides nendes valdkondades, milleta meie riik ja ühiskond ei toimiks.

Selleks, et Eesti oleks kaitstud, jõukas ja kõigi Eesti mitte ainult täna, vaid ka järgmise saja aasta jooksul ning ka sealt edasi, peame julgema avalikult kaasa rääkida nendes küsimustes, kus arvame, et võiks olla teisiti.

Seejuures on oluline, et oleks selgroogu ja kindlameelsust, et julgeda oma tundeid ja mõtteid väljendada, kuid samas tuleb jääda iseendaks. Peab seadma endale eesmärgid, mitte lihtsalt ajas kulgema ja teha järjepidevalt tööd, et ellu viia oma ideid ja visiooni.

Mind isiklikult on inspireerinud ja motiveerinud koolivenna Jaan Krossi sõnad, kes on öelnud, et iga eestlase siht peaks olema surematus. Aga mitte surematus huligaansuse läbi, vaid surematus läbi loovate kultuuriliste tegude.

Oleme erinevad, aga erinevus rikastab. Ei ole olemas stereotüüpset noort. Sageli arvatakse, et noored elavad ainult virtuaalmaailmas ja sotsiaalmeediakanalites. Lõbutsetakse ja nauditakse elu ning suhtutakse ükskõikselt end ümbritsevasse. Veel vähem huvitab noori poliitika. Aga kas noored on ainult sellised? Tõtt öelda, ei olegi ma «selliseid» kohanud. Pigem tuleb leida viis, kuidas meid kõnetada.

Tugev Eesti on selline, kus tegutsevad avatud ja laia silmaringiga noored. Oleme ettevõtlikud, meid iseloomustab innovatsioon ning suurem tolerantsus erinevate kultuuride ja vähemuste suhtes. Võrdõiguslikkus on meie jaoks oluliselt loomulikum kui täiskasvanutele ja pigem on avatus, tolerantsus ja sallivus see, mida vanem generatsioon võiks noortelt õppida.

Noorsootöö seaduse kohaselt loetakse nooreks seitsme kuni kahekümne kuue aastast füüsilist isikut. Statistikaameti 2015. aasta andmetel on selle sihtrühma suurus Eestis ligikaudu 159 000 inimest. See on piisavalt suur number, mis peaks panema mõtlema, kuidas kasutada noori riigi arengule võimalikult kasulikult. Teiselt poolt peaksime meie mõtlema, kuidas oma teadmisi ja oskusi kodumaa heaks tööle panna, mõeldes sellele, millise Eesti jätame oma lastele ja lastelastele. 

Aastal 2017 on noored eriliselt fookuses. Käimas on kaks teema-aastat. Oskuste aasta, mis keskendub oskuste, meisterlikkuse ning elukestva õppe väärtustamisele ning laste ja noorte kultuuriaasta, mis väärtustab meie järelkasvu nii looja kui publikuna ja seob kultuuri eri valdkondi. Esmakordselt saavad sel sügisel alates 16.aastased kodanikud hääletada kohalike omavalitsuste valimistel. Lisaks on alati võimalus kaasa lüüa õpilasesindustes, noortekogudes, noortevolikogudes, olla vabatahtlik erinevatel sündmustel ja projektides. Vajalik on tahtmine.

On hulgaliselt võimalusi ennast arendada läbi teema-aastate, ennast teostada organisatsioonide kaudu ning sügisel minna valima. Haarake nendest – kasutage neid! Ainult koos oleme tugevamad. Tugev Eesti on noorte Eesti. Tugev Eesti on parem Eesti.