Argo Luude: Keskerakond surub tavainimese seadusega vastu seina

Argo Luude Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Eesti Keskkonnateenuste juht Argo Luude hoiatab, et sisetehingute lubamine hävitaks jäätmeveos konkurentsi jätaks tavainimese monopoli meelevalda.

Keskerakond on esitanud parlamendis riigihangete seaduse eelnõule parandusettepaneku, millega lubataks omavalitsustel luua munitsipaalmonopol ja ilma konkurentsita asuda jäätmeid vedama. Teema on pälvinud üksjagu tähelepanu ka avalikkuses, kus on esitatud nii poolt- kui ka vastuargumente. Pooltargumendid tuginevad põhiliselt sellele, et mujal maades nii tehakse või et omavalitsus on vaba otsustama oma tegevuste üle.

Muud pooltargumendid on olnud pigem kaootilised ja otsitud, põhjalikku analüüsi sisetehingute mõjust ja vajalikkusest pole tehtud.

Sisetehing tähendab oma olemuselt seda, et omavalitsus (või ka riik) võib osta mingeid asju või teenuseid sellesama omavalitsuse omandis olevalt ühingult või asutuselt, ilma et neil oleks kohustus korraldada konkurss ja pakkuda kõigile potentsiaalsetele huvilistele võimalust nimetatud toodet või teenust omavalitsusele müüa.

Kõlab üsna loogiliselt. Kui omavalitsusele kuulub näiteks haljastusega tegelev ettevõte, siis pole ju põhjust osta töid kusagilt mujalt, omavalitsus ise otsustab, kuidas ta oma rahakotti kasutab. Sama on näiteks linnatranspordiga: kas linn ostab transpordi sisse hanke korras eraettevõtjalt või ostab ise bussid ja pakub seda teenust oma ettevõtte kaudu, on eelkõige omavalitsuse valikute küsimus.

Jah, on küll tõestatud, et monopoolses seisus olev tegevus minetab innovaatilisuse ja kulud on tihti palju suuremad. Näiteks Tallinnas, kus linnatransport on korraldatud sisetehinguna, on liinikilomeetri hind neli korda kõrgem kui Tartus, kus linnatransport on sisse ostetud avaliku hankega. Vähemalt niimoodi väitsid poliitikud ühes valimiseelses debatis ja mul pole praegusel juhul põhjust selles kahelda.

Tartus alustas uus lepingupartner hanget niimoodi, et kõik bussid olid tuliuued, Tallinnas seisin hiljuti ummikus seetõttu, et päästeamet oli põleva liinibussi kustutamiseks tee sulgenud. Aga sarnane on neil kahel juhul see, et linn tasub transpordi eest oma eelarvest ja teenusekasutajad on vabad valima, kas nad soovivad sõita bussiga, muretsevad auto või jalgratta või kõnnivad hoopis jala.

Sunnismaisuse kohumine monopoliga

Prügiveos on olukord aga hoopis teistsugune. Juriidilises keeles räägime teenuste kontsessioonist, mis tõlkes tähendab, et keegi saab ainuõiguse mingi teenuse osutamiseks, st keegi teine seda teenust osutada ei saa. Kontsessiooniga määratakse üldjuhul kindlaks tingimused kolmandate isikute suhtes ja kõige tipuks tuleb teenuse eest tasuda just nimelt neil kolmandatel isikutel. Jäätmeveo kontsessioon tähendab veel kõige lõpuks seda, et lisaks eelnenule on kõigil jäätmevaldajatel ka kohustus regulaarselt seda veoteenust osta.

Erinevus linnatranspordist peaks nüüd olema selge. Kui mulle ei meeldi linna korraldatud transport, olgu põhjuseks siis liiga kallis pileti hind, kehvad bussid, vale graafik, halb kvaliteet või muu säärane, siis olen vaba seda teenust mitte tarbima ja keegi ei saa mind selleks ka sundida ega selle teenuse eest kohustuslikus korras maksma panna. Jäätmeveos on kõik hoopis teisiti: esiteks on igal jäätmevaldajal kohustus jäätmeid regulaarselt üle anda ja teiseks on neil kohustus jäätmeveo eest maksta.

Seega, kui lubada sisetehingud jäätmeveos, tekib olukord, kus omavalitsuse monopol tuleb sinu ukse taha ja ütleb: siin on minu leping, hinnakiri, minu õigused ja sinu kohustused ning sina pead hakkama minule iga kuu maksma nii ja nii palju; sinul pole õigust minu teenusest loobuda, kui see sulle ei meeldi; mina ei pea sinu pärast kuidagi pingutama ja kaevata sul ka kuhugi pole, sest mis sa minuga teha saad?

Tavalise sisetehingu puhul on omavalitsusel valiku tegemisel üldjuhul määrav mõju eelarvele ehk kui linnale kuuluv haljastufirma küsib töö eest näiteks 1000 rahaühikut ja avaliku hankega saaks sama töö 500 rahaühiku eest, siis omavalitsus valib avaliku hanke ja kasutab säästetud raha mujal. Kuna jäätmeveo kontsessiooni puhul on maksjaks aga jäätmevaldaja, siis on omavalitsuse huvi osutada teenust võimalikult kõrge hinnaga, sest sel juhul saab ta varjatult ka raha oma eelarvesse.

Kasumimiljonid ja teisejärgulised kliendid

Tallinn lootis 2017. aastal teenida jäätmeveost 800 000 eurot kasumit, seda nelja miljoni eurose käibe juures ja olukorras, kus pool linna oleks veel nn vabaturg. Kui kogu linn läheks üle Tallinna monopoolse teenindamise süsteemile, oleks kasum miljonites.

Niisiis pole jäätmeveos sisetehingut hea lubada juba ainuüksi sel põhjusel, et jäätmevaldajate, st nii tavaliste majapidamiste kui ka ettevõtete huvid saaksid rängalt kahjustatud. Tekkiva munitsipaalmonopoli soov oleks vaid raha saada ja ehk ka ustavatele parteisõduritele ja muidu headele tuttavatele töökohti luua. Kõik muu oleks teisejärguline.

Taanis ja Rootsis on praegu olukord lausa vastupidine: omavalitsused lõpetavad sisetehingulepinguid ning kuulutavad järjest välja avalikke hankeid, sest teenuse hinnad on kasvanud väga kõrgeks ning kvaliteet ja innovatsioon on teenusest täiesti kadunud. Iirimaal langesid teenusehinnad üle 30 protsendi, kui riik lõpetas omavalitsusmonopolid ja hindu hakkas reguleerima konkurents. Milleks peaksime Eestis hakkama vastuvoolu ujuma?