Karmenu Vella

FOTO: Wikimedia

Mis on ühist arhitektil, torulukksepal, pankuril, vesiehitustööde inseneril ja maheveiniistanduse omanikul? Arvate, et mitte väga palju. Aga tegelikult neil on: ühel või teisel viisil panustavad nad kõik ringmajanduse toimimisse, kirjutab Euroopa Komisjoni keskkonna, kalanduse ja merenduse volinik Karmenu Vella.

Euroopa Liit (EL) on väga pühendunud kliimamuutustele ja ringmajanduse edendamisele. Nüüd on aeg keskenduda vajalike oskuste olemasolu kindlustamisele, et saaksime neid lubadusi täita.

Parim lahendus on vaadata neid lubadusi kui võimaluste loojaid. Euroopa suurim iga-aastane keskkonnapoliitika üritus ELi roheline nädal, mis toimub sel aastal 29. maist 2. juunini, teeb täpselt seda. See hindab mitmeid rohelise tööhõive eeliseid: kus me oleme, mida see tähendab ja kuidas saame toetada töökohti, mis juhivad homset majandust. Kuna ettevõtted teevad samme, et vähendada oma ökoloogilist jalajälge, siis kuidas saame ära hoida roheliste oskustööliste nappust? Millist rolli saavad mängida poliitikakujundajad, sotsiaalpartnerid ja ettevõtted?

Roheline nädal esitleb keskkonnaalaseid läbimurdeid, mis loovad tuhandeid uusi rohelisi töökohti. See näitab, kuidas kasutatakse majanduses tipptasemel rohelist tehnoloogiat. Ja ka seda, kuidas traditsioonilise lihttöö esindajad saavad osa võtta rohelisest üleminekust.

Alates 2000. aastast on keskkonnasäästlikke tööstuste arv kasvanud 20 protsenti ja 2014. aastaks oli roheliste töökohtade arv jõudnud 4,2 miljonini ning kogukäive umbes 700 miljardi euroni. Aga rohelisi töökohti ei ole ainult keskkonnasäästlikus tööstuses. Kasvav vajadus jätkusuutlikkuse järele on jõudnud kõikidesse sektoritesse. Mahepõllumajandus, säästev põllumajandus ja ökoturism sõltuvad kõik tervislikust keskkonnast ja paljud teisedki töökohad on kaudselt mõjutatud.

Omadussõnad «roheline», «jätkusuutlik» ja «õiglane» on muutumas asendamatuteks kvaliteedimärkideks ettevõtte edu tagamisel. Mitmed tööstused on mõistnud, et õiget asja tehes saavad nad säästa raha ning sõltuda vähem esmasest toorainest ja importkaupadest. Muidugi on see ülesanne ülisuur, kuid see on üks parimaid viise hoida tööstust Euroopas.

Mõelge uutele toodetele, nagu nutitelefonid ja tahvelarvutid. Neid toodetakse igal aastal miljoneid ja iga seadme osaks on hinnaline aku. Belgias asuv Umicore alustas tegevust kaevandusettevõttena üle 200 aasta tagasi. Nad liikusid väärtusahelas ühe suure sammu võrra edasi ja hakkasid tegelema metallijäätmete ringlussevõtuga, selle asemel et toorainet kaevandada. Umicore suudab trükkplaatidest eraldada nüüd üle 95 protsenti kuldsisust ja muuta selle 99,99 protsenti puhtaks kullakangiks. Nad on teinud imetlusväärse käigu, muutudes sõna-sõnalisest kivisöekaevandusest ülekantud tähenduses kullakaevanduseks.

Samas oleme kaugel kogu jäätmete ja ringlussevõtu sektori potentsiaali rakendamisest. Tänapäeval võetakse ringlusse vähem kui 25 protsenti plastjäätmetest ja umbes 50 protsenti jõuab siiani prügilasse. Praeguste reeglite rakendamisel suurendame ringlussevõttu ja loome 2020. aastaks 400 000 lisatöökohta. See moodustab 30 protsenti kogu Eesti rahvaarvust. Selleks et seda potentsiaali täielikult ära kasutada, käivitasid liikmesriigid uuendatud algatuse, et täiustada ühiselt kokkulepitud eeskirjade rakendamist keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise kaudu.

Sama palju tuleb teha ka maksukoormuse ümbersuunamiseks tööjõult ressurssidele ja keskkonnakahjulike toetuste andmise lõpetamiseks. ELi keskmine keskkonnamaksudest saadav tulu on 6,35 protsenti. Keskkonnamaksud ei julgusta inimesi oma käitumist muutma. Nende laiendamine lubaks valitsusel vähendada ka tööjõumakse.

Selleks, et vastata kindla tööturu nõudmistele rohelises majanduses, tuleb teha kindlaks, et tulevastel ja praegustel töölistel on õiged teadmised ja oskused. See tähendab õppekavade ja koolituste kohandamist ja juba töötavate inimeste oskuste täiendamist. Liikmesriikide aitamiseks on saadaval ELi rahastamispakett. Eelkõige toetavad tööliste oskuste arendamist ja uuendamist ELi hariduse ja koolituse toetusprogramm Erasmus+, teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm Horisont 2020 ja Euroopa Sotsiaalfond.

Üks on kindel: rohelised ettevõtted on mõistlikud ning selline käitumine on hea keskkonnale ja inimestele. Poliitikakujundajad, sotsiaalpartnerid, ettevõtted, haridus- ja koolitusasutused peavad kõik nägema vaeva, et kindlustada Euroopa valmisolek homse tööhõive reaalsuseks ja tagada kõikidele eurooplastele õigus omandada oskusi rohelise karjääri tegemiseks.