Juhtkiri: Keskerakonnal tuleb valida: kas Putin või Eesti

Martin Repinski, Kadri Simson, Jüri Ratas, Mailis Reps ja Mihhail Korb Foto: Keskerakond

Eesti ühiskonnas pole rahvustevahelist konflikti. Pigem istub igaüks oma nurgas. Kuid peale Venemaa on ka Eestis hulk poliitikuid, kes on selle konflikti olemasolust ja eri ühiskonnagruppide vastandamisest huvitatud. See on neile kasulik ja avab tee Brüsselisse, Toompeale või nüüd ka Stenbocki majja. Keskerakonna poliitikud oskavad suurepäraselt mängida oma valijate kõige tumedamatel ja suure osa ühiskonna jaoks varjul olevatel ihadel ja soovidel.

Alles see oli, kui haridusminister Mailis Reps valetas, et pole andnud Sputnikule intervjuud, milles süüdistas kõiki teisi Eesti poliitilisi jõude vaenuõhutamises. Oudekki Loone ning Olga Ivanova kasutasid ära Vene riikliku propaganda õhutatud võidukultust, et korraldada 9. mail pronkssõduri juures oma kampaaniaüritus. Yana Toom, kellel eelmisest kahest kindlalt paremad võimalused Kremli propagandapäikese käes soojendada, on tänu sellele suutnud korraldada mitu võimsat kleididemonstratsiooni Damaskuses Putini Venemaa toetatava inimsööja juures. Nüüd võib siia lisada riigihalduse ministri Mihhail Korbi, kes teatas, et on Eesti NATO-liikmesuse vastu.

Korb jõudis küll meelt muuta, kuid sellegipoolest oli sõnum juba välja saadetud ning need, kellele see mõeldud, said selle kindlasti kätte. Õhtuks ületas ka suurte Venemaa meediaressursside künnise uudis, kuidas Eesti minister astus oma riigi NATOsse kuulumise vastu avalikult välja.

Inimesed, kes elavad iga päev Kremli kontrollitud inforuumis ja saavad suure osa infost maailmas toimuva kohta vene telekanalitest, teavad suurepäraselt, et Venemaa ning venelased elavad vaenlastest ümber piiratud kindluses. Vaenlasekuju on igal ajal olnud isesugune, kuid viimased 15 aastat on selleks olnud Ameerika, NATO ja kunagisest sotslaagrist lahkunud Venemaa naabrid, kelle suhtes on vene propaganda auditooriumi hulgas plaanipäraselt viha ja agressiivsust kütnud. Nende kampaaniate eesmärk on diskrediteerida läänelikku elukorraldust ja vaba ühiskonda, mis alternatiiviks Venemaa omale. Keskerakonna poliitikutele annab vene propaganda kiiluvees hulpimine võimaluse kahtlemata profiiti lõigata, mida nad agaralt kasutavad, mõtlemata, mida see Eesti ühiskonnale kaasa toob.

Mõned Keskerakonna koalitsioonipartneritest poliitikud on jõudnud Jüri Rataselt nõuda Korbi vallandamist. Iseenesest on teisejärguline, kas Korb jätkab või mitte. Olulisem on see, et Keskerakond ja selle juhid ütleksid selgelt, kellega nad on, kas Eesti või Putiniga. Seni on Ratas autistliku järjepidevusega hämanud koostööst Kremliga, rääkides Putini parteiga sõlmitud lepingu külmutamisest, soganud vett oma erakonnakaaslaste manipulatsioonide ümber eri ühiskonnagruppidega. Kuid endistviisi selline lollitamine enam jätkuda ei tohi.