Taavi Minnik: radikaalsest islamist tuleb rääkida ausalt (1)

Taavi Minnik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lilled Manchester Arena ees
Lilled Manchester Arena ees Foto: SCANPIX

Vene telekanalite uudiste formaat on ainulaadne. Algavad need nii: «Sel poolaastal Ukrainas…» Siis räägitakse, kuidas lääs mädaneb. Ja lõpetuseks kõneldakse viis minutit sellest, kuidas Moskva loomaaias sündis kolmnurkne elevant või vene provintsis avati jalakäijate sild. Nagu suures riigis uudiseid poleks. No on veel mingid kohustuslikud jupid, kus Putin-Medvedev kohtuvad mingite tšinovnikutega ja annavad neile mingeid tähtsaid ülesandeid.

Kuid uudistesaate tuum on siiski korrumpeerunud Ukraina ja kõngev lääs. Näiteks täitus hiljuti Trumpil presidendiametis sada päeva. Näidati mingeid ameerika külahulle, kes kõndisid keskaegsete palverändurite kombel tema valimiskampaania ajal jalgsi pooled osariigid läbi ja kui taevamannat ei järgnenud, siis pettusid oma iidolis. Venekeelne hääl kaadri tagant lisas nendele nukratele lugudele, et Trump on veel halvem president, kui oli Obama.

Venemaa juhtkonna seisukohalt pole muidugi olnud nii head presidenti kui Barack Obama, kes neile praktiliselt vabad käed andis, aga see selleks. Trumpil on olnud presidendina halbu ja piinlikke hetki, on olnud ka helgemaid. Kuid kokkuvõttes on ta end näidanud ebakompetentsena. Sageli on tunne, et Ovaalkabinetti pääses laps. Lootus, et temast saab järgnevate aastate jooksul intelligentsem ja tõsiseltvõetavam president, on olemas, kuid see on siiski ebatõenäoline. Sellegipoolest ei ole Trump Washingtonis üksi, tema administratsioonis on aukartustäratavalt tugevaid tegijaid. Eriti sõjalise poole pealt: filosoofiadoktor McMaster ja «Hull Koer» Mattis. Seni on ka põhjust arvata, et Putini ordeni kandja osutub oma kahest eelkäijast võimekamaks riigisekretäriks.

Trumpi esinemine Ar-Riyadis kuulub kahtlemata tema helgeimate hetkede hulka, sest  võrreldes Obama valitsemisajaga tähistab see islamit ja Iraani puudutavas pööret õiges suunas. Oluline oli see, et ta nimetas vaenlaseks islamistlikku ideoloogiat ja rõhutas, et islamimaad peavad võtma endale suurema rolli islamistliku terrorismiga võitlemisel. Trump tegi seda riigi pealinnas, mis minevikus külvanud miljoneid naftadollareid džihadistliku vägivalla õhutamiseks piiri taga.

Kui vaadata lääne viimaste aastate meediat, siis on sageli tegeldud hägustamise ja eufemismide leiutamisega. Sageli kõlab väide, et terroristidel pole religiooni. Ilmselt on terroristid selles osas teist meelt. Põhimõtteliselt tulekski nad pärast surma seanahka keerata ja siis peredele tagasi anda. Öeldakse veel, et terrorismil ja migratsioonil pole seost. Aga ometi on rünnakute toimepanijad esimese või teise põlve migrandid. Ja muide – miks Jaapanis pommid ei plahvata ja hullud autodega inimesi ei lömasta?

Ainuke võimalus olukorda parandada on tunnistada probleemi olemust ja kujundada järjepidev lähenemine. Eksitamise asemel on radikaalset islamit tarvis ühiskonnale  selgitada, et suudetaks senisest tõhusamalt paljastada radikaliseerumist toetavaid võrgustikke ja tunda ära äärmuslikkuse märke.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles