/nginx/o/2014/10/29/3470863t1hb72e.jpg)
«Saunast tulles oled terve ja noor!» Ehk mäletavad veel mõned neid Paul Alliku lööklaulu sõnu, mille lustliku viisi väidetavalt olevat loonud Raimonds Pauls, kellel jäänud see mingil põhjusel kasutult sahtlisse. Laul rännanud Lätti tagasi alles pärast Eestis kuulsaks saamist.
Raske öelda, kes võiks pidada end kuulsamaks saunamaaks, kas Soome, Eesti või Läti, kuid ühes asjas on nii soomlased, mulle tundub, kui ka lätlased meist ette jõudnud. Juunis 2011 andis Soome Saunaühing oma riigi välisministeeriumile üle «leilivaimu auhinna» (Löylynhenki-palkinto) selle eest, et ministeerium on arendanud «saunadiplomaatiat».
Tõepoolest, kui Euroopa Komisjon soovis viimaks ehitada Brüsselisse sauna, siis anti see tähtis ülesanne lahendada soomlastele.
«Saun kujundas avameelse õhkkonna,» meenutab Jan Store, kes juhtis 2008. aastast alates viis aastat Soome Vabariigi esindust Brüsselis. «Me pidasime konfidentsiaalseid vestluseid mistahes teemal, mida võite ette kujutada. Olen üsna kindel, et kui eurotsooni kriisiläbirääkimised oleksid toimunud saunas, oleksid need olnud märksa edukamad!»
Siinkohal täpsustan lugeja selguse huvides, et sauna teema ei ole käesoleva kolumni teema ning ridade vahelt tuleks leida palju olulisemat. Millest me siis räägime? Esimesest juulist hakkab Eesti Euroopa Liidu Ministrite Nõukogu eesistujamaana võõrustama mitmesuguseid vippe. Sellega on aga seotud hulk väljakutseid. Vaatame suurt plaani ning räägime kahest olulisemast väljakutsest.
Esimene väljakutse. Mulle on jäänud mulje, et üldsus, aga ka meie poliitikud peavad eesistumist suurepäraseks võimaluseks õpetada Euroopa Liidule, kuidas tuleks asju ajada. Näiteks, millised on olnud meie edusammud ID-kaardi juurutamisega. Või siis saavat eesistumise ajal kujundada ühenduse agendat Eestile meelepärases suunas ning teha Eestit suureks.
Olles eesistumise eel koolitanud meie ametnikke avaliku esinemise vallas, pole mul õnneks suuri kahtlusi meie (heas mõttes) bürokraatia osas. Nad jagavad arusaama, et ajaloo jooksul on ELi eesistumisest kujunenud sekretär, kes tegeleb kogu masinavärgi haldamisega, ning läbirääkija, kes otsib vaidlusalustes küsimustes kompromissi kogu (ja ma kordan – kogu) ühenduse huvides. Vastupidine jutt või teod kõrgelt poodiumilt oleksid kohatud.
Teine väljakutse. Läti eesistumise video lõppeb suvise sauna ees tiiki hüppamisega. (Läti oli eesistuja jaanuarist juunini 2015 ning Leedu juulist detsembrini 2013). Ma ei ole kuluaaridest kuulnud, et lõunanaabrid poleks jäänud eesistumisega pinnale. Leedut on pigem kiidetudki.
Andku Baltimaade sõbrad mulle andeks, aga me peame sihtima kõrgemalt, ehkki Läti kammertoon on olnud täiesti õige. Tsiteerin taas Jan Store’i intervjuud Financial Timesist: «Üks Soome naisajakirjanik nurises, et meeste saunaõhtud olid eksklusiivsed [ehk naisi välja jätvad] ning see viis ei ole tänapäeval kohane. Vastasin talle, et kuna Soome ei ole ühenduse suurim liikmesriik, siis peame kasutama meile antud tugevusi – ja saun on üks neist.»
Meie saunakultuuris – näiteks Võrumaal – on säilinud veel ürgne suitsusaun. Esineb ka segasauna või siis sauna, kus mehed ja naised käivad saunas eraldi, kuid suhtlevad terrassil koos.
Kokkuvõtteks. Saun on tore, kuid räägin sellest siin kui sümbolist lotmanlikus võtmes. Muidugi on tegemist ka Eesti tugevusega. Meie tugevus ei peaks olema valitsuskriis, või kui – siis kiire (nagu küsis Charles I raamatus «Kakskümmend aastat hiljem» timukalt, kas see suudab ta pea ühe hoobiga maha lüüa).
Eestil on õnneks täiesti olemas tänapäevased Jaan Poskad: osavad diplomaadid. Neile tuleb anda võimalus leida sõpru ja mõjutada inimesi. Kõigepealt võiks aga valitsus minna sauna ning teha üks hea leil.